Monday, November 16, 2009

Selge nagu seebivesi!



Esiteks vabandan, pole kaua sattunud siia.


Samas...poleks nagu osanud midagi paremat kirjutada ka kui, et näed, teen trenni ja nii.
Nüüd on aga kirjutada küll ja veel.

Märksõnaks tänasel postil on "lukus". Lukus on päris mitu asja.



Alustame siis pikemast perspektiivist ja sellest, millest see blogi nagu rääkima peaks - Londoni olümpiale pürgimisest. Nimelt, ISAF-i aastakoosolekul võeti vastu otsus, mis on iga OM-ile pürgija jaoks suure tähtsusega. Weymouthi linna lähistel, Inglismaa vetes purjetab OM kullale 2012 aastal 48 Laserit, mitte 40 nagu seda Pekingis oli. See on hea uudis. Samas, ütlen ausalt, et OM-i normi täitmise pärast ei ole ma hetkekski muret tundnud. Samuti tõsteti võistlejate arvu Laser Radialil, mis teeb minu väiksel Annel elu tunduvalt kergemaks. Arvu tõsteti veel RS:X meestel ja naistel.



Nüüd aga hoopis asjakohasema jutu juurde. Üpris kindel on tänaseks päevaks fakt, et ma veedan külmast Eestimaa talvest u. kuu ja veel pool järgmist ka hoopis mõnusamas ja soojemas kliimas - Miamis. See on see koht, kus te kadedad peate olema! Ei tegelikult võib-olla, et polegi kõik nii lilleline nagu paistab, sest tõttöelda lähen ma sinna ju siiski arenema ja trenni rügama, mitte puhkama. Usun, et saan sellest suurepärase poweri juba suve alul toimuvaks EM-iks, Tallinnas!

Minuga liituvad veel Mattias, (Mehumatti), Anne, Lauri ja meie juht ja õpetaja, Rein. Ootan juba pikkisilmi minekut.
Miamiga on veel selline lugu, et kui kõik õnnestub, siis üritan ma saada kusagilt kaamera ning teha teile, ei tea kui paljusid selline asi küll huvitaks üldsegi, mingisugust videoblogi varianti, et teid mõnusamalt kursis hoida oma tegemistega, värvikamalt, selles mõttes, teiega seda jagada.
Lõpetuseks räägin natukene hetke elust ka. Nagu eestlasele kombeks, alguses ei saa vedama, pärast on keeruline pidama saamisega. Nii ka minul, treenimisega. Pikk puhkus jättis mind kuidagi tuimaks, ei jaksanud alguses eriti treenida, mitte füüsilisega polnud probleemi, vaid motivatsiooniga, midagi sellist. Nüüdseks olen aga ka oma viimase tükikese puzzle-st kokku saanud. Esimesena leidsin motivatsiooni ujuda, seejärel moti joosta ning täna oli päev mil jõudis kohale vaata, et kõige tähtsam, jõusaali motivatsioon. Nüüdsest töötan nii, et on tegelt ka treenitud, alguse rahulik treening on nüüdseks minevik.
Lugemiseni,
Karla

No comments: