Santander

Olen jõudnud Hispaaniasse, Santanderisse.

Ilus meri

Sõit siia läks üpris valutult, sain Iirimaa-Prantsusmaa laeva peal rahulikult puhata ja vaadata tagasi lõppenud EM-ile. Sellele järgnes 1200km autosõit lõunasse, mis läks samuti kiirelt. Jõudsime pärale öö hakul ja pressisime end hotelli, kuhu olime toa broneerinud. Hotell nägi välja selline, et auto sai parklasse liftiga ja saja muu toimingu tulemusena, mis minul Land Cruiseriga väga kergelt ei toimind. Ma oma arvates tunnen selle auto gabariite väga hästi, aga nii kitsasse kohta pole ma end ammu manööverdanud.

Lisaks sellele oli tegu väga posh-posh hotelliga, mis minu tilkuvate purjetamisriiete, maanteerataste ja muu pudipadiga, mis purjetaja eluga kokku käib, väga hästi ei sobi. Asju polnuks kusagil kuivatada, ratast polnud kuskile panna jne. Jõudsin järeldusele, et sinna ma jääda ei saa, olgugi, et hotell oli uhke ja mugavuse armastajad oleks seal kindlasti käsi laiutanud ja mõnust ohanud. Otsisime siis järgmisel hommikul kiiruga endale korteri, kuhu nüüdseks olemegi ilusti sisse seadnud. See sobib kõigi meie nõudmistega - saab kuivatada, ratast hoida, ise süüa teha, super! Korter ise asub kohalikul uuel Lasnamäel. Ma pole veel lahti kräkkinud, et mis siin linnas viimaste aastate jooksul juhtunud on, aga uute kortermajade arv, mis siin viimasel ajal kerkinud on vihjab, et neid justkui oleks vaja olnud.

Linn ise on üldse ütlemata imelik. See linnaosa, kus mina elan, ongi pesuehtne kortermajade rajoon, kus muud silmapiiril ei paista. Teisel pool mäge, siselahe poolsel poolsaare osal on aga nö "vanalinn", kuhu jääb ka klubi. Ja seal on väga, väga ilus! Üleüldse on siin mõnus. Ja seda kirjutan ma teile vaadates aknast välja alla langeva vihma suunas. Täna on küll kole päev, kuid sel kohal on potentsiaali! Eile oli 25 kraadi, vesi on ilus helesinine, siin on pikad ja laiad liivarannad, ilusad mäed ja kaljud - kõik, mida üks turist vajab! Kahju küll, et ma turist pole. Merele ma pole siin jõudnud ega plaanigi oma külmetusest paraneva ja EM-ist taastuva organismiga seda enne regatti suurt teha. Seega, ma ei saa teile kindlalt veel väita, et mulle siin väga meeldib, kuid kalda pealne miljöö seab selleks igal juhul head eeldused.

Peale kõige muu oskavad Hispaanlased ja ISAF panna purjetaja tundma kui päris sportlase. Erinevalt Iirimaast, kus paadid olid üksteise otsas ja liikumiseks ruumi nappis, on siin ruumi laialt, sportlane tundub olevat prioriteet ja vabatahtlik on siiski aitamiseks, mitte keelamiseks nagu mulle seal üritati selgeks teha. Tundub, et see järgmise aasta MM, mille Test Evendiks ma siia tulnud olen, on suur asi ja kohalikud suhtuvad sellesse uhkusega, peaväljakul on isegi kell, mis countib down avamise suunas.

Countdown

Seega, siia maani on kõik tiptop, homme tuleks end veele kupatada ja ülehomme end juba stardiliinilt leida. Netiga on mul siin vähe keeruline, mistõttu ma katteta lubadusi jagama ei hakka, kuid ehk kirjutan siit veelgi!

Olge mõnusad,
Karla