LÕPUKS!

Hei!

Tundub nagu terve igavik ajast, mil viimati siia midagi toksisin. Vist on isegi üht-teist juhtunud ka.
Sõidud said Palmal otsa, samuti võistlus ning nüüdseks oleme juba Hyeres-is...Üle kivide ja kändude, kuid siiski.

Võistlusest ma teile siia suurt pikka analüüsi kirjutama ei hakka, sest puht füüsiliselt pole see võimalik, sest minu Fujitsu Siemensi aku ei kesta nii kaua. Usun, et õppisin end selle mõõduvõtu jooksul päris palju paremini tundma, sest võistluspaus on pikk olnud ja kuidagi selline tunne oli, et ise ka ei tea, mis või kuidas ma käituma peaksin. Lõpuks, pärast Hõbegruppi langemist tekkis ka üks teine langus, pingelangus. See oli ilmselt ainult hea, sest ilma selle lisapingeta sõitsin palju paremini.

Suutsin isegi esimest Silveri sõitu suurem osa sõidust juhtida, kuid lollusest loomulikult suutsin juhtpositsioonilt ümber käia. See selleks. Ka viimane päev oli vahva, rada oli nii kalda all, et paremast nurgast sai mööda randa joosta, sõna otseses mõttes.

Viimased silveri sõidud mul enam nii väga ei läinud, kuid tundsin sellest purjetamise värgist suurt rõõmu ning andis hea tõuke edasiseks trennitahteks ning jõudu ka Hyeres-is uuesti alustada ning üritada kõike uuesti ning palju paremini teha.

Hyeres-i sõit läks selles suhtes hästi, et kohal me oleme, küll aga intriigidest puudust ei tulnud. Sellega ma teid piinama ei hakka, kõik on lihtsalt juba veidi väsinud ning vajaks võib-olla veidi aega omaette. Bussi kummi ventiil laseb ka läbi, see on ka problemaatiline.

Nüüdsest üritan siia tihedamini jõuda, sest FRA on vist veits asjalikum riik selle koha pealt
Olge muskad!
Karla