Tagasi juurte-uute juurde!

Moikka!

Nagu ikka, üritasin mingisuguse mõtte sellele pealkirjale anda.

Alustan sellest, et räägin nendest "uutest": Võib-olla te juba märkasite mu lehele tulles, et midagi on teisiti, kuid isegi kui mitte, siis pole lugu. Viin teid kohe teemaga kurssi. Nimelt, edasi on arenenud blogspot ja edasi olen arenenud ka mina. Minu suureks õnneks ei pea mul enam hetkeksi tekkima ebavajalikku tahet arendada mingisugust uut kodulehte, sest blogspot on jõudnud oma asjadega (kindlasti juba mõnda aega tagasi, kuid mina avastasin seda nüüd, sügaval talvel, kus mul muid asju ka aega ajada on peale purjetamise) nii kaugele, et saab lisada erinevaid eraldi seisvaid lehti. Minu jaoks on see suurepärane uudis! See tähendab, et blogi postituste üleval ning ilusa, Miami pildi all ilutsevad esialgu neli uut lehte: veidike juttu minust endast, mu tulemustest, mõningad pildid, mida sinna kindlasti juurde ja juurde hakkab tekkima hetkest, mil ma oma põhitegevuse purjetamise juurde naasen. Neljandaks ja vaata, et ilmselt kõige tähtsamaks leheks on aga minu toetajatele suunatu. Nüüdsest saan ilma muredeta riputada üles kõik mind abistavad organid ja neile sellega veel kord erilist tänu osutada selle eest, et nad mind ikka aitavad! Suur tänu teile!

Samuti vahetasin välja oma profile pildi, millele oli juba peaaegu auk sisse kulunud. Liiga kauaks oli too sinna jäänud. Probleemiks aga osutus see, et kõikvõimast kella, mis ennist mu blogis ilusti tiksus, mina enam ei oska leida ning seetõttu vähemalt hetkel midagi enam mu lehel ei tiksu. No tegelikult on see väga pessimistlik arvamus, sest teie, minu kallid lugejad ikka ju tiksute, loete mu suurepärast kirjandust over and over again, kas pole? Okei, nali naljaks...

Lähen hoopis tähtsama asja juurde. Ega ma tegelikult ei veeda oma päevi blogspotis IT-arendusega tegeledes. Selle töö jätan ma hoopis Patricku hooleks, kes meie raha ilma muredeta homme öösel eurodeks muudab. Mina aga olen sõjaväest vabanemise järgselt juba mõnda aega nüüd tegelenud tubli treenimisega ning pean ütlema, et olen oma igapäevaellu uuesti hästi sisse elanud. Algul ei saa käima, pärast ei saa seisma. Nii ta minuga kipub olema. Suusakilomeetreid juba on. Jõusaalis tõstetud kilosid samuti. Nüüd jääb ainult üle oodata ära saabuv aasta, mis loodetavasti teile kõigile (minule ka!) väga edukaks osutub! Juba kahe nädala pärast täna leian end USA-st, Miamist, kus hakkame kõvasti merd traalima!

Ilusat vana lõppu!

Karla