Külaelu

Hei!

Olen nüüd mõned päevad Weymouthis OM-külas elanud ja pean tunnistama, et suhteliselt mõnus on. Kuidagi äge tundub kui kõik ühes kohas koos elavad ja mööda minnes tervitavad. Samuti on uhke tunne oma riiki esindada, Eesti koondise dress on väga kena, see teeb veel lõbusamaks olemise.

Suures plaanis on mul kõik OK. Eile sain paadi kätte, veidi putitasin täna ja jõudsin vee peale ka. Tuul oli nii nagu Weymouthis ikka, graafik näitab minu väljas oldud ajal pagidega 15m/s. Paat tundus hea, disain on vinge, 80ndate stiilis roosa ja sinise kirju.

Uus relv

Olümpiatunnet mul mingil põhjusel veel samas väga pole. Ma usun, et kui avamiste ja muude suurte ürituste aeg kätte jõuab, siis see kõik muutub, kuid esialgne tunne on üpris tavaline. Elu on rahulik, toimetan vaikselt omade asjadega ja üritan vaikselt rutiini sisse elada. Päris viperusteta see siiski ei lähe, sest eile kaatri järgi minnes tuli välja, et asjad selle seest on ära varastatud. Olin pool päeva närviline, kuid õnneks midagi asendamatut kaduma ei läinud ja üleliia põdema ei hakka. Ei ole otstarbekas energiat selliste asjade peale raisata.

Mind veidi häirib, et meil siin kõikvõimalikud reeglid ja ettekirjutised eksisteerivad, mistõttu ma kõike teiega jagada ei saa. Samuti ei või ma pilte sugugi nii palju siia postitada kui sooviksin, kuid loodetavasti elan üle. Jutt ei jookse küll absoluutselt, kuid kompan paar korda veidi piire ja siis saan ehk regati ajaks juba parema ettekujutuse kuidas ja mis.

Järgmise korrani,
Karla