Saturday, November 4, 2017

Arranžeering

Hooaeg sai EM-i kümnenda kohaga minu jaoks ühele poole ja nüüdseks on uue ettevalmistus juba nädala jagu kestnud. Sinna vahele mahtus ka paarinädalane akude laadimine ja spordist hetkeks kaugenemine.

Selle üle kas tegu oli mu elu parima hooajaga olen nõus vaidlema. Mis aga arutelu ei vaja on fakt, et suurt pilti ja tänaseks paika loksunud elukorraldust arvestades oli lõppenud purjetamisaasta just seda. Ma pole kindel, et keskmise spordifänni jaoks 19. koht väärib sõna parim, mistõttu sõnastan selle hooaja MM-i kui senise karjääri edukaim. Lisaks Kieli regati teine koht, mis oli minu elu kõige lähedasem kokkupuude suurregati võiduga, kus esikohta ja mind ei lahutanud punktigi ja tiebreak otsustas järjestuse, EM-i esikümme, MK-del edukas esinemine ja stabiilne käekiri kõigis tingimustes, enamustel võistlustel.

Võibolla mäletate, et peale OMi kirjutasin, et tuleb rahulikumalt võtta. Tore, et selleni lõpuks jõudsin, sest maksimalistina on sellist asja alati keerukas iseendale selgitada. Ehk polegi minu puhul tegu rahulikumalt võtmisega vaid hoopis fookuse hajutamisega ka muudesse elutahkudesse, kuid tulemus on sellele vaatamata sama - asi liigub paremuse suunas. Naljakas on see, et ma tegelikult pole ettavalmistustsüklis muutnud suurt midagi - kõik põhimõtted on püsinud, muutunud on mentaliteet. Ja see mentaliteet on ehk see, millel tahakski pikemalt peatuda.

Alustaksin seda mõtet nii, et mul on paljuski kahju iseendast ja laiemalt Eesti spordist. Kahju sellest, et tasemel ettevalmistus ei ole iseenesest mõistetav. Kui mitmeid aastaid olen mina andnud endast kõik, et tagada endale võimalus konkureerida läbi tasemel ettevalmistuse maailma parimatega? See energia, mis läheb kaduma protsessi õiges suunas liikuma saamiseks, on meeletu. Ja kui see protsess õiges suunas liikuma saab, siis võibki tekkida tunne, et nüüd ongi kõik hästi, kõik õige - nüüd on ainult vormistamise küsimus. Aga tegelikult ei ole - see esimene osa on väike tilk suurest veeklaasist. Kahtlemata on ettavalmistus edu eelduseks, kuid ettevalmistus ei taga edu. Alles hiljuti lugesin spordiuudistest mitut artiklit, kus sportlased olid veendunud, et sel hooajal tulevad kõvad tulemused, "sest kõik laagrid said tehtud".

Narr tunnistada, aga sellise, kõik laagrid said tehtud mentaliteediga olen sporti suhtunud ka mina. Seda sellepärast, et eestlasena on kõik laagrid tehtud saada tõsimeeli saavutus omaette. Neid takistusi on lisaks ilmselgetele (majanduslik, sparringpartnerite puudus jms) palju, kuid nende ületamine ei tähenda tulemust. Not even close! Kui see kõik tehtud on, siis mäng alles algab. Kui paljud teist on kunagi mänginud arvutimänge? Kui paljud teist mäletavad sellest arvutimängust seda installeerimise osa? Meelde jääb ikka mäng ise, installeerimine on lihtsalt mälestuste eelduseks. Novot, aga mina installisin ja kui jõudsin 100%ni, et mängima hakata, siis olingi juba õnnelik, sest see tundus saavutusena ja mulle näib, et nii on paljudel spordialadel ja paljudel sportlastel.

Lõppenud hooajal ma enam ei installind, nüüd ma mängisin. Ja oh kui lõbus see oli! Jabur on mõelda, et tehes kõik täpselt sama moodi, aga asetades rõhu vähe teise kohta võib tulemus olla nii erinev. Võibolla, et ma ei ole (veel) olümpiavõitja ja ka selle hooaja tulemused pole Eesti nõudliku spordifänni jaoks suurt midagi, kuid see rahulolu, mida sel hooajal puhtast spordi ilust sain mõtlemata ettevalmistuse kitsaskohtadele oli midagi uut - see oli midagi sellist, mis pani mind mõistma, miks osad purjetajad viiekümnele lähenedes endiselt olümpiakarusselli sõidavad. Naljakas - mu treener on mulle väiksest peale rääkinud sooritusest, ma olen selle kohta ka lugenud lugematu arvu raamatuid, kuid päriselt polnud see mulle eales kohale jõudnud, et sooritus ei ole kogu kompott - sooritus algab stardiliinil ja lõppeb ületades finišiliini. Keskendudes sellele, mis selle ajavahemiku sees juhtub jättes kõik eelnenu ja järgneva kõrvale on see, mis loeb. Huvitav, et ma olen umbes täpselt sellist lauset lugenud tuhandeid kordi ja oma arust sellest ideaalselt arusaanud, kuid tundub, et tegu on olnud keefir - kefiir situatsiooniga, sest alles praegu loen enda kirjutatut ja tunnen, et mõistan, mis see päriselt tähendab. Loodan, et teie, eriti noored, kes seda juhtuvad lugema, saate enne kui 28-aastasena aru, millest ma räägin :)

Same same, but different!

Rõõmsalt uue hooaja suunas!
Karla

No comments: