Asi pole selles, et ma ei viitsi kirjutada. Asi on lihtsalt selles, et mitte midagi uut ja huvi pakkuvat mu elus toimunud pole. Minu päev näeb välja järgmine:
9.00 äratus, siis söök ja kõik toimetused
11.00 lähen vee peale...
u. 14.30 söök
u. 16.00 ratas
u. 20.00 söök
u. 20.30 venitus
u. 21.00 internet
Selline on iga päev. Kui millegist üritada siiski kirjutada, siis merel läheb mul elu juba tunduvalt paremini kui algul. Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Nagu üks õige eestlane ikka. Praegu on tunda igatahes, et vorm on tõusuteel, motivatsioon on ka 100% paika loksunud ja tunnen end merel suurepäraselt. Ilm on ka suurepärane, viimased mitu mitu päeva on olnud u. 19 kraadi ja päike, mis mulle suurepäraselt meeldib. Samuti olen saanud korralikku tuult ja lainet, mida mul treenimiseks väga vaja on. Viimased 2 päeva oleme treeninud koos vene koondisega, mis on olnud täitsa tore, seda oma moodi. Mingisugune areng siiski toimunud on, seda julgen 100% öelda, sest järjest rohkem on olukordi, kus mitme erineva riigi meestega koos sõites on just see väikse Eesti sportlane see, kes end tihti eest leiab. Nii ka venelastega. Arvan, et see on mulle kindlasti kasulik, et teravust saavutada, nendega koos sõita, kuid praegu olen kuidagi leidnud niši ka üksi sõitmises. Saan siis keskenduda endale ja vigadele, mida teen. Üritan hoida oma trenni nii mitmekülgse kui võimalik ja arvan, et see toob mulle väga palju edu. Olen oma arvates saavutanud igatahes juba kerge Breakthrough taganttuule sõidus, mis mulle jällegi kindlasti veidi enam enesekindlust juurde annab.
Praegu on tuju väga laes ja siin viibimine mulle väga meelt mööda! Hyeresi MK-etapi sõit on nüüd kõigest 10 päeva kaugusel. Aeg lendab nii, mis kole. Mina olen aga juba veetnud merel see aasta mitu mitu tundi. Usun, et mul on EM-i ajaks kõik padrunid rauas ja lisa magasinid vöö peal!
Peace Out,
Karla
No comments:
Post a Comment