Täna möödus kolmas päev minu MK teisest kohast. Nende päevade jooksul on aga üpris palju juhtunud.
Esiteks ilmusid eile uued maailma ränkingud, kus ma olen tõusnud juba üllatuslikult kõrgele, 6ndale kohale. Sellega olen hetkeseisuga ka kõige kõrgema asetuse Eesti purjetaja, üks kõik mis klassis. See võib tunduda tühise asjana, kuid sportlase jaoks on tegu päris suure enesekindluse allikana, sest tead, et oled parem kui 700 ülejäänut edetabelisse mahtuvat. Nii ette on Eesti purjetajatest minu andmetel üldse jõudnud vaid Tõnisted, Karpak ja nüüd mina. Seega on, mille üle rõõmustada, seda enam, et laser on kõige tihedama konkurentsiga paadiklass.
World Rankings
Teiseks olen purjetamismaailmas kogunud päris hulga tuntust. Suure panuse sellesse andsid kaks asja. Esimene neist oli minu uskumatult hea medali ringi sõitude päev, millist enne purjespordis polnud nähtud ja teiseks show, mille finišeerides korraldasin. Salto pilt on jõudnud ilmselt enam-vähem iga purjetajani ja nüüdseks on see ISAF-i (rahvusvaheline purjetamisföderatsioon) facebooki timeline-i pilt, minu fännide abiga loomulikult, seega aitäh like-ide eest!
Nüüd, kus on aega veidi möödas, olen ehk toimunut juba ka ise vähe paremini seedinud. Ma olen piisavalt kindel sportlane uskumaks, et suudan väga hästi purjetada. Palusin ka poolehoidjatel regati alul kannatust varuda öeldes, et mul võtab käima saamine veidi aega. Ma ei usu, et keegi arvas, et ma end nii hästi käima saan. Ja kui nüüd ausalt tunnistada, siis ma isegi. Viimane päev klappis kõik. Teadsin, et olen suuteline medali ringis suurepäraselt sõitma, sest mulle see sobib, kuid selliselt domineerimine tundub hetkel tagasi vaadetes endiselt sürreaalne.
Igal juhul, need on need hetkel, mille nimel sportlane elab. Või vähemalt mina kindlasti. Hetked, kus tunned uskumatult head flow-d ja sellist kindlust ja jõudu eneses, et mitte miski ega keegi ei saa sulle vastu. See on üks ütlemata mõnus tunne ja selle poole tasub püüelda. Olen seda oma karjääri jooksul erinevatel tasemetel vaid üksikud korrad tundnud, nii kõrgel tasemel oli tegu teise korraga (2010. MM-i esimene päev, kohad 3; 1).
Tunnen, et sellist boosti oli mulle vaja. Olen maksimalist ning seda mitte ainuüksi spordis vaid elu suhtes üldiselt. Tahan kõike ja soovitatavalt korraga. Seetõttu on vaja selliseid hetki, mis meenutavad kui uskumatult tore purjetamine on ning mille nimel ma kõike seda vaeva näen. Sellised teod annavad jõudu ning usku, et olen õigel teel ning võimeline jõudma selleni, millest elu aeg unistanud. Loodan, et oskan sellest tulemusest ammutada enesekindlust kuhjaga ning järgmistel regattidel oma maailma tipptaset hoida ja samm sammult ikka üles poole ronida.
Täna oli mul uue tsükli esimene treeningpäev. Oleme kolinud uude kohta, Ft. Lauderdale-i. Sealsed tingimused kujutavad endast veel soojemat ja helesinisemat vett ja suuri ookeani laineid, mille peal end täna kui väike laps kommipoes tundsin. See on hea vaheldus Miami Biscayne Bayle, mille peal veel järgmisest nädalast kuni veebruari lõpuni nühkida saame. Sel nädalavahetusel ootab meid Lauderdale-is ka veel üks regatt, kus usutavasti saame väga head suure grupi treeningud. Plaanin seda võtta hea trennina ja üritan jõuda kõrvale teha ka füüsilist. Suures plaanis oleme sukeldumas sügavasse treeningrütmi, hommikul merel, õhtul jõusaalis/ratta seljas. Üritan teid asjade käiguga jooksvalt kursis hoida, nagu ikka.
Ft. Lauderdale YC
Olge mõnusad,
Karla
No comments:
Post a Comment