Here We Go

Nonii...

Homme läheb võistlemiseks. Hea võimalus end teistega proovile panna ja testida vormi. Eelkõige on see siiski ettevalmistuseks EM-ile, kuid heast tulemusest ma kunagi ära ei ütle ja üritan endast anda 150% nagu alati.

Täna tegin registreerimise, mõõtmise, kerge trenni, õigemini testi ning seejärel seadsin paadi homseks 100% valmis. Muud üle ei jäägi kui oodata homseid sõite.

Halva poole pealt: täna hommiku poole hakkas mu labajalg täiesti suvalise koha pealt käsitlematut närvivalu tegema nii, et nüüd ei saa ma enam jalga mahagi panna. Õnneks pole merel jalale eriti toetada vaja ja küll ma sõidetud saan!


Elu on ikka ilus, naudin protsessi ja progressi sajaga!
Karla

Disney World...

.,..Where all your dreams come true!

Kui mu unistus oleks kaalus kõvasti juurde võtta ja finni peale istuda, siis oleks sel ütlusel ka mingit alust. Tulin täna siis Disneylandist tagasi ja astusin (küll pärast sööki õhtul hilja, kuid siiski) kaalule, mis näitas 83,8kg, mis tähendab kerget 3kg-st ülekaalu, millest on ÜLEHOMSEKS vaja vabaneda. See selleks.

Internetti seal kaugel maal ei olnud. Ilmselgelt Mickey Mouse ei käi seal. Seega vahepealseid sissekandeid ka ei tulnud.

Nüüd olen igatahes kodus tagasi, homme lähen mõõtma ja viimast lihvi merele tegema ning panen end vaimselt võistluseks valmis. Lubab tugevaid tuuli, seega, kes teab, võib-olla, et polegi kõige halvem mu kaalujauram.

DISNEY WORLD

On mingisugune maailm seal Orlando lähistel, kus see kurikuulus loss ka on, samasugune nagu Californiaski. See oli väga lahe. Väikestele lastele täielik hüsteeria, minule lihtsalt mõnus vaheldus ja huvitav vaadata, mis maailmas ikka tehakse, et inimestel hea olla oleks. Suurepärane päev.

EPCOT

Veidi vanematele inimestele mõeldud maailm, kus olid vähe tõsisemad ja eilset toitu tagasi lauale toovad atraktsioonid. Pärast ühte asja, mille nimi oli "Space impact" vms oli mu süda ikka päris paha. Oli veidi imelikum, esimene ja lapselikum meeldis ausalt öeldes rohkem.

Rohkem praegu ei kirjutakski, läheksin magama ja ootaksin hommikut, et juba kergemana kaalule astuda.

Kaalu-Karla

Viperi triibud

Esiteks, see on mu tänane teine postitus, seega, kes väga tihti ei vaata, siis ärge maha magage!

Teiseks.

Ma olen tuunitud. Kuna mul on viimastel päevadel selg veidi kange olnud, panin vist üleeile või millalgi enda selja peale kinesioloogilist teipi, mis on imetegija. Täna käisin aga ilma särgita merel trenni tegemas. Õhtul võtsin teibid maha ja ennäe! Mul on päris väga korralikud triibud selja peal. Neile lisaks on veel pulsivöö triip. Ühesõnaga olen ma tuunitud pill.

Kuna vee peal olime vaid 1,5h, tegin täna korraliku füüsilise päeva. Ratas juba teadis hommikul, et tuult ei ole ja täna ta peab mind kõvasti vedama. Ilmselt ta keskendus selleks palju, sest täna polnud temaga küll mitte mingit probleemi. Sõitsin oma senise rekordi - 82km. Väga mõnus oli sellegipoolest.

Pärast ratast läksin veel Mehuga jõusaali ka. Seal rääkisin kohalike treeneritega natukene kõvamehe juttu ja natuke tegin trenni ka. Oli mõnna. Õhtul käisime veel poes, ostsime "paar" asja. Meie asja on Gatorade ja sellest vasakul asetsevad asjad.

Ega rohkem väga midagi täna ei toimundki.

Homme on mul esimese tsükli lõpp. Seejärel lähen Stina perega paariks päevaks USA-d avastama, Disney Landi. Kohta, kus mina enne käinud pole. Loodan, et tuleb suurepärane reis.

Tsau,

Karla

Wake-ikas

Eile õhtul ma tegelt ka ei viitsinud/jaksanud kirjutada.

Täna plaanisin hommikul kirjutada, kuid arvuti oli nii aeglane, et pilte ei saanud õigeks hetkeks sisse tõmmatud.

No pole hullu.

Täna igatahes tegime kõigest 1,5h meretreeninguid, sest tuul oli umbes miinus meetrit sekundis, täpselt nii nagu eilegi. Perfektne peegel. Tegelikult olid mõlemad päevad täiesti super treenimiseks. Täna küll natukene juba tundsin tüdimust selles plekis istudes, kuid üldjoontes püsisin enamus aja keskendununa ja usun, et ka sellest on kindlasti kordades rohkem abi kui külmas Eesti talves istudes.

Ma eile rattaga sõitma minnes mõtlesin, et öeldakse vist, et iga inimene on oma õnne sepp. No "Saaremaa sepad", oli vist selline firma, peavad sel juhul veel harjutama, et minu tasemele jõuda. See, et ma olen Jaanuaris ja veebruaris üheks ja pooleks kuuks sõitnud sooja Miamisse, saan siin oma sõprade ja treeningkaaslaste seltsis end arendada, pärast seda sõita maanteeratast soojas, lühikeste pükstega, nägu naerul on midagi suurepärast. Kõik see organiseerimise närvikulu, mida siia tulemise tõttu läbi elasin on end kuidagi mitmekordselt tasunud ja võimendanud. Kuidagi väärtustan kõike rohkem. Kui ikka kõik ette-taha ära tehakse, ei märkagi võib-olla, et kui hea kõik tegelikult on. Seega ütlen, olen väga hea sepakäega.

Isegi see ei suutnud mind eile morjendada, et jäin eile suisa oma tagakummi pärast Key Biscaine-is tee äärde ja pidin paluma Lauri abi, et too mulle järgi tuleks. See on kõigest väike takistus tee peal, pisiprobleem... Ja nii nagu kunagi abitreener Raivo ütles: "Pisiprobleemidele me tähelepanu ei pööra."

Eile jõudsin siin maal ka esmakordselt jõusaali. Täitsa hea oli. Neil on ju eriti kerge "suuri" raskusi tõsta. St. suurte numbritega. 1 Pound on ju Kg-st 2x raskem. Mis nii viga?

Õhtu tõi endaga kaasa midagi erilist ja uut. Käisime KÕIK koos söömas. 8-kesi. Stina vanemad ja Grand Avenue punt: Mina, Mehu-Mati, Stina, Lauri, Anne, Rein.

Kui üldisest elust veel rääkida, siis eile sai selgeks, et ma lähen sügisel, täpsemalt oktoobris sõjaväkke. Seda 3ks kuuks ja sidepataljoni. Marko ja Tauts tulevad ka, Paul Põhi samuti. Peaksin ütlema, et hea, et kaelast ära saab. Siis on jälle üks asi vähem, mille pärast muretseda!

Õhtul kirjutan juba uue posti ilmselt võib-olla, et te hommikused tööle minejad seda kohe esimese asjana lugeda saaksite.

Pilte panin ka!

Ilusa õhtuga imelik päev

Hei!

Täna oli väga imelik päev.

Võib-olla on asi selles, et eile läks mul rattal kumm katki ja täna üritasin seda terve hommiku kinni olevasse rattapoodi viia, mis alles napilt enne merele minekut lahti tehti. Seega, olin juba alguses natukene nurgeline (otsin sõna edgy).

Igatahes, ratta ma korda sain, merele õigeks ajaks jõudsin. Tuul oli selline, et oioioi. Väga ebaregulaarsete keeramistega maatuul, mis ragistas ajusid päris korralikult. Tänast trenni iseloomustab see, et sõitsime teiste laseri purjetajatega koos. Tõestus, et tuul oli huvitav, kui see on õige sõna teda iseloomustamaks, peitub selles, et maailma rankingu hetke (vist) kolmas number, hispaallane Javier Hernandez, kes meiega treenis, sai mult kõik sõidud hambasse. Mitte, et see midagi ütleks, kuid näitab, et kõigil on halbu päevasid.

Tundub jutu järgi, et oli väga suurepärane päev. Super ilmast hoolimata ei jäänud ma veetreeninguga rahule. Keskendumine polnud kuidagi 100% peal või ma ei oskagi öelda. Kuidagi olin hajevil. Mitte, et ma asjale pihta poleks saanud, kuid tundsin ise, et oleks saanud paremini.

Pärast meretrenni tegin kohe oma siiani kõige pikema rattasõidu, 58km. See oli väga mõnus. Esimest korda sõitsin valges, mis tegi asja väga nauditavaks. Perse ka isegi ei valuta enam sadulast. Ära olen harjunud. Üritasin teha ka videoblogi, kuid tuul oli nii tugev, et rattaga sõites ei jäänud juttu üldse peale, seega proovin homme uuesti ja vaatan, mis välja tuleb. Tundub, et väga saast ma polegi ka rattamaailmas, sest vahepeal haakisid 3 ratturit ennast mulle sappa, ja sõitsid u. 7km mu tuules.

Pärast ratast läksin Stina ja tema vanematega õhtustama ja jalutama Lincoln blvd-i peale. See oli nagu i peale täpp ilusa päeva lõpetuseks.

Stina käis täna muidu merel pildistamas ka, homme üritan mingeid pilte sellest ka üles panna. Täna polnud hetke lihtsalt millegiks selliseks.

Karla

Parimatest parEm

Täpselt nii kindlalt end täna tundsingi. Lõpuks vähemalt. Enesekindlus koguneb, kõik on suurepärane.

Üldiselt.. Copy-Paste Anne-Mari blogist:
"Ilmselgelt hakkab välja kujunema sportlik ning igapäevane režiim: ärkame ilma kellata umbes 08:30. Peseme, kuseme, kammime. Sööme. Väntame sadamasse. Kell 11 algab veetreening merel. Koju sööma. Puhkus. Füüsiline treening. Koju, kerge söök. Magama."

Mis ma ikka ise kirjutama hakkan kui mu päev täpselt samasugune on. Mina aint ärkan kellaga, nii hästi olen juba ära kohanenud.

Aga jah. Merel olime 3,5h suurepärast tundi. Olgugi, et meid painas paduvihm oli tunne selline nagu oleks kesksuvi. Mitte, et kõik oleks täiesti laitmatult välja tulnud, kuid tundsin, kuidas kõik hakkab nagu paika loksuma. Sellest Relaxist ja fiilingust oli küllaga kasu. Algul üritasin veel vägisi, kuid see tõi sellise pussnugade rahe mu aiale, et lihtsalt pidin hakkama asja loomingulisemalt võtma. Töötas, ja kuidas veel! Tuju on põhjas, ootan homset, et saaks uue hurraaga merele minna ja areneda!

Pärast vihmast märjal asfaldil rattasõitu, mis polnud üldse nii mõnus kui arvata võiks puhastasin oma ilusat võidukat ning kuulen, et midagi susiseb. Näed siis! Esimene kumm ongi juba õhtus. Õnneks on meil literally kõrval majas rattapood, seega ei hakka ise näppe määrima ja viin oma kummi sinna. :)

Tasa ja targu,
Karla

Esimene päev merel

Hei!

Käisime täna esimest korda merel. Mõnusamast mõnus oli. Midagi ei saa ette heita. Helesinine vesi, kuni 13m/s puhuv tuul, (esimese korra jaoks võib-olla, et liiga palju), paadi kõrval veest välja kargavad delfiinid. Neid oli vist u. 5-6. Ilm oli suurepärane ja purjetamine siin samuti suurepärane.

Sellegipoolest, midagi nagu oli puudu. Puhtalt sportlikust aspektist. Saan aru, et tegemist oli esimese treeninguga ning soojaks sõitmisega, kuid ootasin iseendalt nagu midagi rohkem. Võib-olla, et olen enda ootused ja lootused liiga kõrgeks ajanud, kuid siiski. Tunne oli täpselt selline nagu poleks 3 kuud purjetanud, kuid lootsin, et on selline nagu poleks 1 kuu purjetanud.

Tõenäoliselt nagu alati tahan kõike liiga kiiresti ja esimene trenn ei saagi kõik täiesti 100% välja tulla, kuid ma nii väga tahaks seda.

Homme on juba teine mere päev. Treeningpäevikusse analüüsi kirjutanud, tean nüüd, millele homme veidi rohkem tähelepanu pööran. Märksõna on fiilining! Ütlen ainult nii palju. Purjetamine minu jaoks ikka väga suuresti fiilingule põhinev ja lihtsalt kangi tõstmisega võrrelda väga ei anna.

Pärast merd käisime purjetamisasjade poes, mis polnud samuti väike. Ostsin sealt hulganisti plokke, mille homme enda paadile installeerin. Seejärel läksime rattaga sõitma, mis oli suhteliselt mõnus ja rahulik. Tegin veel kõhu-seljaharjutusi. Käisin Lauriga poes ka veel korra ja ongi päev täiesti õhtus. Peakski juba magama minema.

Homseni,
Karla