Tuesday, January 26, 2010

Ajuragin

Nonii...

Teine võistluspäev õhtus.

Vee peal olin 7h15min.

Algas päev hästi. Esimene sõit tegin palju lubava esimese krüssu, ülemise märgi võtsin oma vana hea koha peal - 4s. Seejärel läksin nagu ikka äksi täis, kuid mitte nii nagu tavaliselt. Tavaliselt lähen ma närvi, et ma nii ees olen. See kord tahtsin ma esimeseks saada. Seetõttu käitusin vähe liiga nurgeliselt ja rutakalt. Sealt edasi läks asi pehmelt öeldes lappama. Kaotasin taganttuulega paar 2-3 kohta ja sealt edasi läks asi hullemaks. Grupp püüdis mu kinni ja sinna ma jäingi. Tegelikult tegin veidi veel praaki, kuid sellest kirjutan juba oma treeningpäevikus. Finisheerisin masendava 27ndana.

Teine sõit tegin suurepärase stardi, kuid pea oli veidi laiali otsas endiselt. Tegin keskpärase sõidu ilma suurte vigadeta, kuid vigu loomulikult oli küllaga endiselt. Finishis 24.

Viimane sõit oli huvitav. Midagi, mis teeb minust minu. Vähemalt nii arvab Stina. Et hästi sõitma hakata, pean end selleks kõigepealt sügavale tagumikku kaevama. Igatahes, stardis sain pumpamise eest karistada, pidin sooritama karistusringid. See tähendas, et startisin u. 20sek hiljem kui kõik ülejäänud. Oli suhteliselt lootusetu olukord. Sõitsin lõpuks oma enda sõitu, ei jälginud liialt palju teisi. Üles märki jõudsingi juba 30ndana, sealt edasi tegin veel head tööd, finishisse saabusin 18ndana. Siiani parim sõit kõige võimatuma algusega.

Kokku olen hetkel 43, ilusti kuldfliidis, kuid see ei ole nagu eriline saavutus, vähemalt minu peas mitte. Tunnen, et olen võimeline mehetegudeks, kuid kogu aeg jääb kusagilt midagi natukene puudu.

Homme uuesti,
Karla

Uudis

Hei!

Täna hommikul ärkasin ja märkasin.

Seejärel tegin tavalised protseduurid, mis tähendab, et leian end suhteliselt kohe sport.err.ee lehelt.

Minu suureks, ausalt ka väga suureks üllatuseks leidsin kolmanda uudisena sealt jutu endast:
http://sport.err.ee/index.php?06104741

Täiesti imeks pandav kui lihtne Eestis uudisekünnist ületada on, 42 kohaga tehakse juttu kui palju, poleks sellist asja Eesti pressilt oodanud. Väga tore, et kirjutatakse, äkki hakkab üldsust ka rohkem huvitama asi. Järgmiste päevade jooksul, juba TÄNA, üritan tekitada rohkem ka midagi, millest kirjutada.

Täna hommikul on meil siiski külm, seega see, mis eelmisel aastal juhtus on täpne koopia eilsest/tänasest. Pole häda, küll soojaks tagasi läheb, ma loodan.

Hoidke pöidlaid!
Karla

Monday, January 25, 2010

Esimene päev

Nii.

Esimene võistluspäev on nüüdseks õhtus.

Oli see vast üks raske päev.
Algas sellega, et ärkasin kell 8 kellaga, et 11ks starti jõuda.
Seejärel läksin klubisse, panin paadi üles ja hakkasin veele sättima.

Siis anti edasilüke, sest oodati äikesetormi.
Ootasime kuni kella 14.30ni, seejärel läksime vee peale.
Tuul oli tugev, pagi kestis veel. Seejärel hakkas ta aina vaikima, siis aga pööras 90 kraadi paremale ja tuli maa pealt VÄGA külm tuul. Tea ja Egon on õnnega koos, et ära läksid, mõtlesin ma selle peale esimese asjana, sest eelmisel aastal juhtus eelviimasel päeval TÄPSELT SAMA asi. Pärast seda tuli aga külmalaine, umbes nii 12 kraadi.

Ette rutates võin öelda, et õhtuks läks uuesti soojaks.

Igatahes, pärast seda kui tuul oli ära pööranud üritati sõite teha. Ei hakka laskuma detailidesse, aga ma arvan, et kõik inimesed, kes mu blogi loevad (arvan, et enamus pole purjetajad) saaksid palju paremini võistluse korraldamisega hakkama. See, mis toimus oli lihtsalt jube.

See selleks, lõpuks me starditud saime.
Enamus ülejäänud vähemalt said. Minu pea oli sel hetkel veel laiali otsas, sest mulle ei mahtunud pähe, kuidas nad saavad starti anda kui 1,5h pärast on kottpime. Terve esimese krüssu oli mul pea kusagil mujal, mitte igatahes paadis minu kaela kohal, kus ta olema peaks.
Üles märki jõudsin iseendale täiesti vastuvõetamatul kohal. Seejärel suutsin oma aju rebootida, mispeale tegin suhteliselt head sõitu, lõpetades oma sõidu tõusuteel ja 21nda kohaga, mis pole hea. Samas pole ka midagi väga katki, homseks üritan teha korraliku analüüsi, vead parandada ja teha paremat tööd.

Tegelikult kui natukene veel parema külje pealt vaadata, siis suudan pea laiali otsas olles sõita end endiselt tublisti ettepoole keskmist, mis on hea. Samas muidugi on vastuvõetamatu, et üldse sinna olukorda end panen. On ruumi arenguks.

Kaldale jõudsime kottpimedas, paati maha võtta oli päris mõnus, midagi ei näinud.

Pärast ühte sõitu olen 104st paadist hetkel siis miski 42. Jagan seda tegelikult.

Tulemused: www.rolexmiamiocr.org

Homseni,
Karla

Sunday, January 24, 2010

Here We Go

Nonii...

Homme läheb võistlemiseks. Hea võimalus end teistega proovile panna ja testida vormi. Eelkõige on see siiski ettevalmistuseks EM-ile, kuid heast tulemusest ma kunagi ära ei ütle ja üritan endast anda 150% nagu alati.

Täna tegin registreerimise, mõõtmise, kerge trenni, õigemini testi ning seejärel seadsin paadi homseks 100% valmis. Muud üle ei jäägi kui oodata homseid sõite.

Halva poole pealt: täna hommiku poole hakkas mu labajalg täiesti suvalise koha pealt käsitlematut närvivalu tegema nii, et nüüd ei saa ma enam jalga mahagi panna. Õnneks pole merel jalale eriti toetada vaja ja küll ma sõidetud saan!


Elu on ikka ilus, naudin protsessi ja progressi sajaga!
Karla

Saturday, January 23, 2010

Disney World...


.,..Where all your dreams come true!
Kui mu unistus oleks kaalus kõvasti juurde võtta ja finni peale istuda, siis oleks sel ütlusel ka mingit alust. Tulin täna siis Disneylandist tagasi ja astusin (küll pärast sööki õhtul hilja, kuid siiski) kaalule, mis näitas 83,8kg, mis tähendab kerget 3kg-st ülekaalu, millest on ÜLEHOMSEKS vaja vabaneda. See selleks.

Internetti seal kaugel maal ei olnud. Ilmselgelt Mickey Mouse ei käi seal. Seega vahepealseid sissekandeid ka ei tulnud.
Nüüd olen igatahes kodus tagasi, homme lähen mõõtma ja viimast lihvi merele tegema ning panen end vaimselt võistluseks valmis. Lubab tugevaid tuuli, seega, kes teab, võib-olla, et polegi kõige halvem mu kaalujauram.

DISNEY WORLD
On mingisugune maailm seal Orlando lähistel, kus see kurikuulus loss ka on, samasugune nagu Californiaski. See oli väga lahe. Väikestele lastele täielik hüsteeria, minule lihtsalt mõnus vaheldus ja huvitav vaadata, mis maailmas ikka tehakse, et inimestel hea olla oleks. Suurepärane päev.


EPCOT
Veidi vanematele inimestele mõeldud maailm, kus olid vähe tõsisemad ja eilset toitu tagasi lauale toovad atraktsioonid. Pärast ühte asja, mille nimi oli "Space impact" vms oli mu süda ikka päris paha. Oli veidi imelikum, esimene ja lapselikum meeldis ausalt öeldes rohkem.

Rohkem praegu ei kirjutakski, läheksin magama ja ootaksin hommikut, et juba kergemana kaalule astuda.

Kaalu-Karla

Wednesday, January 20, 2010

Viperi triibud

Esiteks, see on mu tänane teine postitus, seega, kes väga tihti ei vaata, siis ärge maha magage!

Teiseks.

Ma olen tuunitud. Kuna mul on viimastel päevadel selg veidi kange olnud, panin vist üleeile või millalgi enda selja peale kinesioloogilist teipi, mis on imetegija. Täna käisin aga ilma särgita merel trenni tegemas. Õhtul võtsin teibid maha ja ennäe! Mul on päris väga korralikud triibud selja peal. Neile lisaks on veel pulsivöö triip. Ühesõnaga olen ma tuunitud pill.

Kuna vee peal olime vaid 1,5h, tegin täna korraliku füüsilise päeva. Ratas juba teadis hommikul, et tuult ei ole ja täna ta peab mind kõvasti vedama. Ilmselt ta keskendus selleks palju, sest täna polnud temaga küll mitte mingit probleemi. Sõitsin oma senise rekordi - 82km. Väga mõnus oli sellegipoolest.

Pärast ratast läksin veel Mehuga jõusaali ka. Seal rääkisin kohalike treeneritega natukene kõvamehe juttu ja natuke tegin trenni ka. Oli mõnna. Õhtul käisime veel poes, ostsime "paar" asja. Meie asja on Gatorade ja sellest vasakul asetsevad asjad.

Ega rohkem väga midagi täna ei toimundki.
Homme on mul esimese tsükli lõpp. Seejärel lähen Stina perega paariks päevaks USA-d avastama, Disney Landi. Kohta, kus mina enne käinud pole. Loodan, et tuleb suurepärane reis.

Tsau,
Karla

Wake-ikas





Eile õhtul ma tegelt ka ei viitsinud/jaksanud kirjutada.

Täna plaanisin hommikul kirjutada, kuid arvuti oli nii aeglane, et pilte ei saanud õigeks hetkeks sisse tõmmatud.

No pole hullu.
Täna igatahes tegime kõigest 1,5h meretreeninguid, sest tuul oli umbes miinus meetrit sekundis, täpselt nii nagu eilegi. Perfektne peegel. Tegelikult olid mõlemad päevad täiesti super treenimiseks. Täna küll natukene juba tundsin tüdimust selles plekis istudes, kuid üldjoontes püsisin enamus aja keskendununa ja usun, et ka sellest on kindlasti kordades rohkem abi kui külmas Eesti talves istudes.

Ma eile rattaga sõitma minnes mõtlesin, et öeldakse vist, et iga inimene on oma õnne sepp. No "Saaremaa sepad", oli vist selline firma, peavad sel juhul veel harjutama, et minu tasemele jõuda. See, et ma olen Jaanuaris ja veebruaris üheks ja pooleks kuuks sõitnud sooja Miamisse, saan siin oma sõprade ja treeningkaaslaste seltsis end arendada, pärast seda sõita maanteeratast soojas, lühikeste pükstega, nägu naerul on midagi suurepärast. Kõik see organiseerimise närvikulu, mida siia tulemise tõttu läbi elasin on end kuidagi mitmekordselt tasunud ja võimendanud. Kuidagi väärtustan kõike rohkem. Kui ikka kõik ette-taha ära tehakse, ei märkagi võib-olla, et kui hea kõik tegelikult on. Seega ütlen, olen väga hea sepakäega.

Isegi see ei suutnud mind eile morjendada, et jäin eile suisa oma tagakummi pärast Key Biscaine-is tee äärde ja pidin paluma Lauri abi, et too mulle järgi tuleks. See on kõigest väike takistus tee peal, pisiprobleem... Ja nii nagu kunagi abitreener Raivo ütles: "Pisiprobleemidele me tähelepanu ei pööra."

Eile jõudsin siin maal ka esmakordselt jõusaali. Täitsa hea oli. Neil on ju eriti kerge "suuri" raskusi tõsta. St. suurte numbritega. 1 Pound on ju Kg-st 2x raskem. Mis nii viga?

Õhtu tõi endaga kaasa midagi erilist ja uut. Käisime KÕIK koos söömas. 8-kesi. Stina vanemad ja Grand Avenue punt: Mina, Mehu-Mati, Stina, Lauri, Anne, Rein.


Kui üldisest elust veel rääkida, siis eile sai selgeks, et ma lähen sügisel, täpsemalt oktoobris sõjaväkke. Seda 3ks kuuks ja sidepataljoni. Marko ja Tauts tulevad ka, Paul Põhi samuti. Peaksin ütlema, et hea, et kaelast ära saab. Siis on jälle üks asi vähem, mille pärast muretseda!


Õhtul kirjutan juba uue posti ilmselt võib-olla, et te hommikused tööle minejad seda kohe esimese asjana lugeda saaksite.

Pilte panin ka!