Minu kallis maratoonar

Viimased 3 päeva on läinud nagu naksti.

Nii nagu sai läbi võistlus, arvasin, et on õige hetk võtta aeg maha ka teile sündmuste kajastamisest. Midagi märkimisväärset ei juhtunud seega? Juhtus, ja kuidas veel!

Ma arvan, et lihtsurelike jaoks juhtus palju rohkem asju kui mu tavalises postituses kajastuks: Paut, halss, valesti, tuleb areneda. See polnud aga viimastel päevadel üldse teema!

Laupäev, nii nagu koduski, oli meil PUHKEpäev. Suurte tähtedega sellepärast, et see oli vist esimene päev pärast kohalejõudmise hommikut kui ma ilma kellata ärkasin, nii võrd kui võrd. Kuna võistlustega kujunes sisse selge rutiin, sis olin ka puhkepäeval 7.59 triksis traksis üleval 1 minut enne tavapärast kella. Eriti nõme! Kuna ma väga kaua paigal ei püsinud, siis läksin viisin oma paadi kohe algsesse klubisse, kus nüüd treenime, tagasi. Seejärel mängisime Mehuga palli bassu ääres ja käisime õhtul loomade aias neil külas. Kõik oli ääretult mõnus, samas kuidagi väga rahulik.

Käsipalli viskeliigutus at its best! NOT!

Nunnukad kiisud

Pühapäev oli hoopis teistsugune päev. Ärkasin kell 4AM! Seda seetõttu, et Stina-Sandra Mats oli ainuke Eesti rahvusest isik (rahvuskangelane), kes startis Miami maratonil. Tegelikult küll poolmaratonil, kuid see ei muuda asja! Meie elasime Anne ja Toomasega talle meeletult kaasa, seisime 1h15min PINGSALT finishikoridoris, et talle kaasa elada, kuid ühel hetkel helistas meile küsides, et kus te nüüd olete, ma olen ammu finishis? Ma ei osanud selle peale midagi kosta, sest olen omaarust väga hea tähelepanuvõimega. Nördinult, et olin suutnud ta finisheerimise maha magada, liikusime kodu poole. Otsisime jupp aega parklast autot ka muide! Õhtupoolikul tegime kerge shopingu.

"Mina staariga", Papparazzi style

Täna algas meil treeningtsükkel, uus ja huvitav. Ootasin seda juba tegelikult laupäeval. Teile võin seda öelda, ärge teistele rääkige! Mitte, et mul ei olnud mõnus puhata, aga merel on ka sigamõnus! Ärkasin ja teadsin juba sisemuses, et on sitt ilm. Oligi. Vihma kallas, kuid õnneks oli tuult. Veel parem, klubi oli paatidest tühjenend nagu Tšernobõl tühjenes paarikümne minutiga vms. Oli ruumi, et paadi kallal nokitseda ja kui oleks tahtnud, oleks saanud rattaga ka ümber paadi sõita. Trenn oli väga mõnus ja produktiivne. Vägisi kõlas kõrvus pärast trenni sellele tagasi mõeldes kreisiraadio skit "Noh, Zoopark" naljast, kus ka rääkimised väga sisukad ja produktiivsed olid. Tegime 3,5h, rohkem ei lastud, tuul vaikis maha. Õhtupoolikul tegime OSJ abiga päris jõhkra jõmmi. OSJ stands for "One Strong Jew". Meil on siin pingemajas üks mees, kes on juudimütsiga selline suur punnis lihastega juudist habemik, kes meid ikka siin aegajalt piitsutab. Nii kutsuvad teda teised treenerid.

Õhtul tegime Stina ärasaatmiseks (naaseb külma, lumisesse, ei taha mõeldagi, Eestisse) väikse, tegelikult millest ma räägin, siin maal ei ole väikseid, õhtusöögi. Seejärel kerge bassein lõdvestuseks ja tudileeee!!!

Ahjaa, eile tekitasin panni peale 1m kõrguse leegi! Päris omamoodi kogemus.

Homseni vist,

Karla

Läbi

See pilt on eilsest, kus ma sel hetkel 5ndal kohal olen!

Võistlus sai täna läbi!

Mul oli VÄGA halb päev. Õnneks olen eelnevalt suhteliselt stabiilselt sõitnud, seega oli täna ühest enam-vähem rahuldavast 29ndast kohast piisavalt, et kokkuvõttes tõusta 32le, võistluse lõpetuseks võistluse jooksul parimale kohale. Seda siis selle loogikaga, et eelnevalt enne tänast päeva oli mu halvim tulemus 31, mis kuulus siiani maha arvestamisele. Täna suutsin aga korjata ühe 46nda, mis selle 31 koha välja vahetas ja viimase mulle skoori lugemisel arvesse läks. Seega...

Kokku 104st paadist 32. Treeningperioodi keskel lihtsalt mõõduvõtuks sellest võistlusest sain palju, mille peale mõelda, mõtteid genereerida. Koht pole üldiselt ka viga, sest kordan veel kord, ei läind tulemust sinna tegema. Selleks on teistsugune ettevalmistus.

Nüüd teeme 2 vaba päeva, sest Anne näiteks on täiesti kapsas. Täna jõudis siia puhkama ka mu isa, Toomas, mistõttu ei ole ka mul vabade päevade vastu miskit. Saan temaga aega veeta vähe.

Ei jaksa rohkem kirjutada praegu,

Elu on siin ilus, täna läks tagasi soojaks, mingi 25...
Karla

Cheesecake!

Stardiootel Mickey Mouse!


Näed.

Ütlesin Stinale hommikul, et täna tuleb mul hea päev.
Nii lihtne see ongi!
Läksin täna esimesena vee peale. Olin juba 1h enne starti lähtepaigas, sõitsin korralikult soojaks ja värki.

Suutsin teha hea "Karla stardi". Ilma paudita ja puha, vasaku halsiga üle liini ja paremale poole tõstvas minema. Sõitsin ilusti, mõttega ja ilma liigeseid riske võtmata. Selle nahka võib panna ka mu sõidu võidu. Oleks natukene riskinud, siis oleks tõesti esimene ka olnud. Kas just finishis, aga üleval märgis küll! Igatahes, tegin korraliku sõidu, finishis kuldgrupis 9s. Pole paha. Cheesecake on pealkiri sellepärast, et meil oli Mattiasega diil, et kui mina lõpetan eelsõitudes sõidu 6 hulgas ja tema 10 hulgas või mina nüüd vastavalt kullas 13 seas või tema hõbedas 5 hulgas, siis teeme üksteisele juustukoogi tüki välja Cheesecake factoryst. Mul on nüüd üks tükk soolas. Homme tuleb veel!

Teine sõit oli üks mõnus sõit. Mõte töötas suurepäraselt ja pärast minu jaoks keskpärast starti, teiste jaoks oleks see tõenäoliselt halb olnud, suutsin sõita end üles märki umbes 15ndaks. Tegin paar viga, valisin allatuules veidi valet poolt ja lõpetasin finishis 21na. Täna oli taganttuules keerulisem poolt valida kui enne seda olnud on.

Kokku leian end nüüd juba 34ndalt kohalt. Oli ka aeg sõitma hakata!

Tegelikult tunnen end suurepäraselt. Tahaksin, et võistlus kestaks kauem, sellega areneb nii palju. Vead tulevad nii kiiresti välja ja seetõttu on neid ka nii palju kergem parandada. Pärast võistlust tuleb 2 vaba päeva, millest ma ei taha midagi kuulda. Tahaks purjetada ja veel purjetada! Selleks ma ju siia tulnud olen, trennis ei pea nii palju lollide kohtunike järgi ka ootama. Saab terve aja sõita!


Keep Pushin´ it!
Karla

Little Better

Tulemustes ei kajastu, aga tõesti,
tänane päev oli kuidagi veidi parem. Kokkuvõttes leian end hetkel 48ndalt positsioonilt, ilusti Kuldfliidis sees. Homme siis hakkavad kulla sõidud.

Tänasest päevast:
Läksime vee peale mingi 1h10min enne starti ja ilma, et Rein meid vedanud oleks, poleks meil lootust starti jõuda eriti olnud. Meie suurepärased kohtunikud olid vedanud raja kusagile aafrika rannikule umbes.

Mattiasele ja kollasele grupile keerati veel siga kohtunike poolt, mina sellest õnneks pääsesin. Nimelt: Selle asemel, et varem startinud tüdrukud saata Outer-Loopi peale, st. välimise ringi peale, saadeti nad sisemise peale, mis tähendas, et teisele meeste grupile starti anda ei saanud. Kohtunikud läksid oma kaatri kajutisse rahulikult kohvile, purjetajad ootasid rahus üle tunni kuni tüdrukud oma sõitu lõpetasid. Ilus, kas pole?

Igatahes...
Esimene sõit oli selline, et mul oli oma PLAAN, mida jälgida tahtsin. Seda ma ka tegin ning vaatamata täiesti alla poole igasugust arvestust stardile suutsin ka tänu sellele suhteliselt hästi sõita. Tegelikult oli start mul tõesti halb, kohe nii halb, et suhteliselt ilusa krüssuga leidsin end endiselt ülevalt kusagil 30 kandis. Pea oli kuidagi õiget pidi otsa kruvitud ja mõttekonveier töötas täie mahuga. Vigu nagu väga palju ei teinud. Väike viga oli sees selles, et kui taganttuules võitis väljast kaarega, siis algul vallasin (purjetamises üks manööver) liiga järsult alla, sisse poole. Parandasin selle aga väga kiiresti, sõites üle välja koheselt välja. Tean, et kõlab valesti, kuid toimis ilusti. All märgis olin juba mingi 13. St, et taganttuulega tegin hunniku kohti!
Teine krüss tegin samuti ühe väikese vea, jätsin ühe faasi kasutamata. Tegelikult on selle taga põhjus ka: ma tahan liiga palju. Teises sõidus oli sama jutt, aga sinna ma veel jõuan. Vaat kui hea, et siin kirjutan, saan ise ka analüüsida end paremini ja treeningpäeviku jaoks mõtteid!
Igatahes, oli nagu õige hetk grupil eest läbi sõitmiseks, nö. "ära lõikamiseks", kuid läksin veidi ahneks, lootsin, et lähen VEIDI veel (nii nagu ta ikka tavaliselt on), siis võidan ehk rohkem. Loomulikult sain sellega vastu näppe. Üleval olin tagasi miski 16. Taganttuules see kord enam ei eksinud, lõikasin väikse grupi eest läbi märki võttes ja sõitsin finishi peale 12ndana, mis oli mu kohaks. Siiani parim sõit tulemuse poolest, samuti suhteliselt ilusa "Käekirjaga" ehk mõttega sõidetud. Üleni pea töötas.

Ei tea, kas kasutasin kogu ressursi esimese sõidu peale, kuid enne teist oli pea kuidagi mõtetest tühi. Keeruline oli keskenduda, kuid mingil määral ma seda siiski saavutasin. Tegelikult ma valetan, kui ütlen, et ei keskendu. Loomulikult keskendun, kuid siis keskendun liiga paljudele erinevatele asjadele ja siis vajuvad nad kõik laiali mööda külgi maha. Stardis teadsin täpselt, mida ma tegema pean. Paremalt startima ja pautima, sest vasak oli tõstev halss ja ma olin kindel, et tuul pöörab tagasi, misjärel on tõstvaks parem, muutes minu läbitud tee palju lühemaks.

Tegin Karpakika, tegelt võib vist öelda juba südame rahuga Karlaka, sest Karpak sellist asja küll ei teind. Ma ei hakka enam mingit purjetamise tavategu järgima, startisin kohe ilusti vasaku halsiga, teistel tagant läbi vallates ja sellega super kiirenduse saades. Kahjuks pidin tegema vahepaudi, sest ei läind napilt stardikaatri ninast läbi. See ei takistanud, olin selle kõik nii hästi ajastanud, et olin endiselt super poose peal. Seadsin siis suuna sinna paremale, nii nagu olin enne plaaninud. Minul pööras tuul kogu aeg vastu, ootasin, et teistelgi seda teeks, kuid neil oli vasakul pool hoopis teine pagi ning see jäigi pööramata. EI hakanud ka pundile lähemale sõitma, sest ootasin kinnisilmi seda pööramist, et saaksin pautida ja kõigil uhkelt esimesena eest läbi sõita. No mida ei tulnud oli see pööramine! Nii ma leidsin end üleval märgis kusagil 35 peal ma arvan. Pole hullu, arvasin mina. Tegelikult oli nüüdseks minu plaan lõppenud. Edasi pidin improviseerima. See ei tulnud mul aga kõige paremini välja, sest meie grupp oli väga tihe, vahed minimaalsed ja aega reageerimiseks, genereerimiseks ja mõtete aktiviseerimiseks liialt vähe, et need mõtted ka midagi väärt oleks. Nii ma seal keskel tiksusin, mõne targa liigutuse tegin ka ikka, finishis olin 31.

Tegelikult oli nii nagu siin kõik päevad olnud on, väga väga keeruline ilm jällegi. Paadikiirusega pole nagu väga midagi peale hakata kui suudad lolle vigu organiseerida. Lolle vigu jääb vast aina vähemaks, liigutused muutuvad läbimõeldumaks ja sellist niisama tiksumist, nagu eelmise lõigu lõpus kirjutasin, tegelikult enam ette ei tule. Eelnevatel aastatel on seda aga olnud küllaga. Olen alati mõttega asja juures ja üritan olukorda parandada, tihti küll seda selle läbi hoopis hullemaks tehes.

Kes õpib see varsti oskab, nii loodan mina. Ei tea, kas keegi seda kunagi öelnud ka on, aga mina praegu ütlesin. Geniaalne, kas pole?

Igatahes lõpuks said sõidud läbi, ilm oli nii ilus päikeseline, et mõtlesin kaldale mineku asemel veel treenima jääda, sest see on ju asi, milleks siia tulnud olen. Rein aga pakkus, et viib mu kaatri taga kaldale lähemale, millest oli raske keelduda, sest ise oleksin u. 1h40min sinna kaldale purjetanud. Nii ta läks. Kokkuvõttes oli täna ilus lühike päev. 5h15min merel ja juba kell 3 oli päev õhtus minu jaoks. Relaxisin veidi rohkem kui tavapäraselt, jõudsin kuidagi kergesse rahulolematuse seisundisse, mistõttu võib-olla, et kirjutangi natukene pikemalt täna, et sellele mingi väljund leida.

Füüsiliselt olen vähemalt hetkel nii tugev, (muide vaim väsib ka siis aeglasemini), et mingist väsimusest, nagu pikemas perspektiivis väsimusest, et ei jaksa treenida või võistelda, "võistlus venib pikaks" vms, sellest pole haisu ka. Tahaks, et võistlus kestaks kauem ja tänagi oleksin soovinud kolmandat sõitu, et rohkem kogemusi enda pagasisse toppida, eks ikka selleks, et koju minnes rohkem lisakilode eest maksta.

Homme juba kuldfliidis, tõusta palju, langemisel suhteliselt kohe, 52 peal piir ees. (armastan seda situatsiooni)
Karla

Ajuragin

Nonii...

Teine võistluspäev õhtus.

Vee peal olin 7h15min.

Algas päev hästi. Esimene sõit tegin palju lubava esimese krüssu, ülemise märgi võtsin oma vana hea koha peal - 4s. Seejärel läksin nagu ikka äksi täis, kuid mitte nii nagu tavaliselt. Tavaliselt lähen ma närvi, et ma nii ees olen. See kord tahtsin ma esimeseks saada. Seetõttu käitusin vähe liiga nurgeliselt ja rutakalt. Sealt edasi läks asi pehmelt öeldes lappama. Kaotasin taganttuulega paar 2-3 kohta ja sealt edasi läks asi hullemaks. Grupp püüdis mu kinni ja sinna ma jäingi. Tegelikult tegin veidi veel praaki, kuid sellest kirjutan juba oma treeningpäevikus. Finisheerisin masendava 27ndana.

Teine sõit tegin suurepärase stardi, kuid pea oli veidi laiali otsas endiselt. Tegin keskpärase sõidu ilma suurte vigadeta, kuid vigu loomulikult oli küllaga endiselt. Finishis 24.

Viimane sõit oli huvitav. Midagi, mis teeb minust minu. Vähemalt nii arvab Stina. Et hästi sõitma hakata, pean end selleks kõigepealt sügavale tagumikku kaevama. Igatahes, stardis sain pumpamise eest karistada, pidin sooritama karistusringid. See tähendas, et startisin u. 20sek hiljem kui kõik ülejäänud. Oli suhteliselt lootusetu olukord. Sõitsin lõpuks oma enda sõitu, ei jälginud liialt palju teisi. Üles märki jõudsingi juba 30ndana, sealt edasi tegin veel head tööd, finishisse saabusin 18ndana. Siiani parim sõit kõige võimatuma algusega.

Kokku olen hetkel 43, ilusti kuldfliidis, kuid see ei ole nagu eriline saavutus, vähemalt minu peas mitte. Tunnen, et olen võimeline mehetegudeks, kuid kogu aeg jääb kusagilt midagi natukene puudu.

Homme uuesti,

Karla

Uudis

Hei!

Täna hommikul ärkasin ja märkasin.

Seejärel tegin tavalised protseduurid, mis tähendab, et leian end suhteliselt kohe sport.err.ee lehelt.

Minu suureks, ausalt ka väga suureks üllatuseks leidsin kolmanda uudisena sealt jutu endast:
http://sport.err.ee/index.php?06104741

Täiesti imeks pandav kui lihtne Eestis uudisekünnist ületada on, 42 kohaga tehakse juttu kui palju, poleks sellist asja Eesti pressilt oodanud. Väga tore, et kirjutatakse, äkki hakkab üldsust ka rohkem huvitama asi. Järgmiste päevade jooksul, juba TÄNA, üritan tekitada rohkem ka midagi, millest kirjutada.

Täna hommikul on meil siiski külm, seega see, mis eelmisel aastal juhtus on täpne koopia eilsest/tänasest. Pole häda, küll soojaks tagasi läheb, ma loodan.

Hoidke pöidlaid!
Karla

Esimene päev

Nii.

Esimene võistluspäev on nüüdseks õhtus.

Oli see vast üks raske päev.
Algas sellega, et ärkasin kell 8 kellaga, et 11ks starti jõuda.
Seejärel läksin klubisse, panin paadi üles ja hakkasin veele sättima.

Siis anti edasilüke, sest oodati äikesetormi.
Ootasime kuni kella 14.30ni, seejärel läksime vee peale.
Tuul oli tugev, pagi kestis veel. Seejärel hakkas ta aina vaikima, siis aga pööras 90 kraadi paremale ja tuli maa pealt VÄGA külm tuul. Tea ja Egon on õnnega koos, et ära läksid, mõtlesin ma selle peale esimese asjana, sest eelmisel aastal juhtus eelviimasel päeval TÄPSELT SAMA asi. Pärast seda tuli aga külmalaine, umbes nii 12 kraadi.

Ette rutates võin öelda, et õhtuks läks uuesti soojaks.

Igatahes, pärast seda kui tuul oli ära pööranud üritati sõite teha. Ei hakka laskuma detailidesse, aga ma arvan, et kõik inimesed, kes mu blogi loevad (arvan, et enamus pole purjetajad) saaksid palju paremini võistluse korraldamisega hakkama. See, mis toimus oli lihtsalt jube.

See selleks, lõpuks me starditud saime.
Enamus ülejäänud vähemalt said. Minu pea oli sel hetkel veel laiali otsas, sest mulle ei mahtunud pähe, kuidas nad saavad starti anda kui 1,5h pärast on kottpime. Terve esimese krüssu oli mul pea kusagil mujal, mitte igatahes paadis minu kaela kohal, kus ta olema peaks.
Üles märki jõudsin iseendale täiesti vastuvõetamatul kohal. Seejärel suutsin oma aju rebootida, mispeale tegin suhteliselt head sõitu, lõpetades oma sõidu tõusuteel ja 21nda kohaga, mis pole hea. Samas pole ka midagi väga katki, homseks üritan teha korraliku analüüsi, vead parandada ja teha paremat tööd.

Tegelikult kui natukene veel parema külje pealt vaadata, siis suudan pea laiali otsas olles sõita end endiselt tublisti ettepoole keskmist, mis on hea. Samas muidugi on vastuvõetamatu, et üldse sinna olukorda end panen. On ruumi arenguks.

Kaldale jõudsime kottpimedas, paati maha võtta oli päris mõnus, midagi ei näinud.

Pärast ühte sõitu olen 104st paadist hetkel siis miski 42. Jagan seda tegelikult.

Tulemused: www.rolexmiamiocr.org

Homseni,
Karla