Hei!
Vahepeal olen ma suutnud Eestis nüüd ühe võistluse juhtpositsioonilt juba katkestada, seda ikka ja jälle selle sama selja pärast. Õnneks on ta mul nüüd uuesti päris jõudsalt paranenud ning nüüdseks olen ma siiski juba Rootsis, kohas, kus peetakse selle aasta EM. Küla on ise väga armas, või tegelikult on see isegi linn!
Paat on maha võetud, paatidel on OMA KOHT, mis on ääretult ebatavaline. Minu koht on Mattiase, minu soomlasest treeningpartneri kõrval. Ei teagi, kuidas see täpselt nii juhtus. Kodu on meil samuti väga väga tore. Väljast paistab nagu üks väike karp, mis on garaažist ümber ehitatud korteriks, kuid sees ootab meid väga väga mõnus kodu. 2 toaline, supermõnusa voodi ja 2 telekaga! Eile sadas meil vihma, kuid täna tõotab tulla ilus päev, hea ilm purjenumbrite panemiseks!
Hoian teid kursis, väga palju praegu ei jaksa kirjutada,
Karla
Friday, July 31, 2009
Thursday, July 23, 2009
Aeglaselt, aga järjekindlalt!
Hei!
Minu seljaprobleemist on kujunenud välja mu elu esimene tõsisem vigastus, st. et selg on jätkuvalt väga hell ning aeg-ajalt on krambid, üleüldiselt väga kange. Sellegipoolest ei suuda ma enam end veest eemale hoida ning juba homme lähen Tallinna lahele Eesti KV II etapi, Viimsi MV võitu noolima. Kas see mul ka välja tuleb, on üks küsimus, kuid kui päris aus olla, siis mitte tekkinud küsimustest tähtsaim. Hoopis olulisem on see, et ma ei teeks oma valutavale, kuid vaikselt ja visalt järele andvale seljale enam liiga ning hoopis üritaks teha endast siiski kõik, et selg paraneks välgu kiirusel. Seda on vaja vaid üheks: Juba järgmisel kolmapäeval sõidan Rootsi oma elu viimasele Juunioride EM-ile.
Selja hoidmiseks olen juba varunud ka spetsiaalse sideme/toe, mis lattide ning muu atribuutika abil mul peaks aitama seljale koormust võimalikult väiksena hoida.
Hoidke mulle selga, pöialt pole see kord nii väga vaja hoida!
Olge ikka mõnusad ning nautige suve teist poolt,
Karla
Minu seljaprobleemist on kujunenud välja mu elu esimene tõsisem vigastus, st. et selg on jätkuvalt väga hell ning aeg-ajalt on krambid, üleüldiselt väga kange. Sellegipoolest ei suuda ma enam end veest eemale hoida ning juba homme lähen Tallinna lahele Eesti KV II etapi, Viimsi MV võitu noolima. Kas see mul ka välja tuleb, on üks küsimus, kuid kui päris aus olla, siis mitte tekkinud küsimustest tähtsaim. Hoopis olulisem on see, et ma ei teeks oma valutavale, kuid vaikselt ja visalt järele andvale seljale enam liiga ning hoopis üritaks teha endast siiski kõik, et selg paraneks välgu kiirusel. Seda on vaja vaid üheks: Juba järgmisel kolmapäeval sõidan Rootsi oma elu viimasele Juunioride EM-ile.
Selja hoidmiseks olen juba varunud ka spetsiaalse sideme/toe, mis lattide ning muu atribuutika abil mul peaks aitama seljale koormust võimalikult väiksena hoida.
Hoidke mulle selga, pöialt pole see kord nii väga vaja hoida!
Olge ikka mõnusad ning nautige suve teist poolt,
Karla
Sunday, July 19, 2009
Nii vaikseks kõik on jäänud
Hei!
Minu viimasest postitusest on nüüdseks möödas juba umbes dekaad. Sellest hoolimata ei tunne ma tegelikult mingit piinlikkust faktist, et olen jätnud siia sedavõrd pika augu.
Selle põhjuseks võib olla nt. see, et vahepeal pole suurt erilist toimunud. Treenisin Tallinna lahel 2 nädalat oma Soome sõbra, Mattiasega (Mehu), enne seda läbisin edukalt kooli suvelaagri, mis oli mõnusaks vahelduseks rutiinist välja põikamiseks.
Nüüd on aga juba esmaspäev, 20s juuli. St, et nelja päeva pärast hakkavad Tallinnas juba võistlused, seejärel saan paar päeva lõdvamalt võtta, et juba uuesti esimesel augustil EM-il seda jahtima minna, mida ma sealt saada soovin. Sellega asi ei veel ei lõpe, sest pärast EM-i on mul nädal aega, et end moraalselt valmis seada Atlandi ületuseks, sest 15, või oli see 16 august lendan ma juba Kanadasse, Halifaxi, et võtta mõõtu maailma parimate Laseri sõitjatega ning selgitada välja Maailma meister. Seejärel saabun jälle mõneks ajaks koju, nii umbes 2ks nädalaks. Seda vaid selleks, et uuesti lahkuda, see kord Inglismaale, 2012 aasta OM-i vetele ning vaadata, kuidas see miljöö mulle istub. Mõõdupuuks on ka sel korral head purjetajad, sest seal võtab aset selle aasta viimane MK etapp, minu viimane võimalus korjata neid nii väärtuslikke MK punkte. Seejäral saabun uuesti koju, võtan mõõtu kõikvõimsal Eesti MV-l ning sellega mu Laseri purjetamise hooaeg otsakorrale saabki. Võimalik, et teen selle järgselt veel mõned laagrid, kuid hetkel kahtlen selles väga.
Kõik see jutt, mis ma praegu kirjutasin kõlab ju väga hästi, kuid tegelikult on mul üks väike mure ka. Mind kimbutavad viimasel ajal tõsisemat sorti seljavalud, mis üleeile mind peaaegu, et jalutuks tegid. Kõndimine oli ääretult valurikas protsess ning üritasin seda võimalikult palju vältida. Nüüdseks olen otsinud abi massööride käest, teinud ise venitusharjutusi. Loodan, et saan oma vigastuse korralikult välja ravitud, enne, kui pean hakkama kõvasti tööd rügama jälle. St. siis seda reedet.
Olge mõnusad,
Karla
Minu viimasest postitusest on nüüdseks möödas juba umbes dekaad. Sellest hoolimata ei tunne ma tegelikult mingit piinlikkust faktist, et olen jätnud siia sedavõrd pika augu.
Selle põhjuseks võib olla nt. see, et vahepeal pole suurt erilist toimunud. Treenisin Tallinna lahel 2 nädalat oma Soome sõbra, Mattiasega (Mehu), enne seda läbisin edukalt kooli suvelaagri, mis oli mõnusaks vahelduseks rutiinist välja põikamiseks.
Nüüd on aga juba esmaspäev, 20s juuli. St, et nelja päeva pärast hakkavad Tallinnas juba võistlused, seejärel saan paar päeva lõdvamalt võtta, et juba uuesti esimesel augustil EM-il seda jahtima minna, mida ma sealt saada soovin. Sellega asi ei veel ei lõpe, sest pärast EM-i on mul nädal aega, et end moraalselt valmis seada Atlandi ületuseks, sest 15, või oli see 16 august lendan ma juba Kanadasse, Halifaxi, et võtta mõõtu maailma parimate Laseri sõitjatega ning selgitada välja Maailma meister. Seejärel saabun jälle mõneks ajaks koju, nii umbes 2ks nädalaks. Seda vaid selleks, et uuesti lahkuda, see kord Inglismaale, 2012 aasta OM-i vetele ning vaadata, kuidas see miljöö mulle istub. Mõõdupuuks on ka sel korral head purjetajad, sest seal võtab aset selle aasta viimane MK etapp, minu viimane võimalus korjata neid nii väärtuslikke MK punkte. Seejäral saabun uuesti koju, võtan mõõtu kõikvõimsal Eesti MV-l ning sellega mu Laseri purjetamise hooaeg otsakorrale saabki. Võimalik, et teen selle järgselt veel mõned laagrid, kuid hetkel kahtlen selles väga.
Kõik see jutt, mis ma praegu kirjutasin kõlab ju väga hästi, kuid tegelikult on mul üks väike mure ka. Mind kimbutavad viimasel ajal tõsisemat sorti seljavalud, mis üleeile mind peaaegu, et jalutuks tegid. Kõndimine oli ääretult valurikas protsess ning üritasin seda võimalikult palju vältida. Nüüdseks olen otsinud abi massööride käest, teinud ise venitusharjutusi. Loodan, et saan oma vigastuse korralikult välja ravitud, enne, kui pean hakkama kõvasti tööd rügama jälle. St. siis seda reedet.
Olge mõnusad,
Karla
Thursday, June 25, 2009
Laevas
Hei!
Lubasin kirjutada, kui internetti saan.
Deniss lõpetas tubli 3nda kohaga, Umbid olid 7ndad. Paul Goodison võitis kõik võistluse sõidud litriga!
Mina aga olen nüüdseks juba Rostock-Helsingi laevas, mis kõigutab! Aga meil on isegi aknaga kajut, mis pole üldse halb.
Varsti olengi juba kodus, täpsemalt homme.
Jõudu,
Karla
Lubasin kirjutada, kui internetti saan.
Deniss lõpetas tubli 3nda kohaga, Umbid olid 7ndad. Paul Goodison võitis kõik võistluse sõidud litriga!
Mina aga olen nüüdseks juba Rostock-Helsingi laevas, mis kõigutab! Aga meil on isegi aknaga kajut, mis pole üldse halb.
Varsti olengi juba kodus, täpsemalt homme.
Jõudu,
Karla
Wednesday, June 24, 2009
Ja nii ruttu ta läbi saigi
Hei!
Nüüdseks on Kieli nädal minu jaoks lõppenud. Lõppes ta minu jaoks siis 73nda kohaga, 151st paadist. Ei läinud hästi, seda võib küll julgelt öelda.
Kokku saigi meil peetud kõigest viis võistlussõitu, mida on sellise suure võistluse jaoks alla poole igasugust arvestust. Eile tehti meile üpris vägisi 3 sõitu, viimane neist oli täiesti punnitamine, et saaks 5 sõitu kokku. Eripäraks võib vist selle välja tuua, et 151st paadist 40 said viimases sõidus kirja valestardi:S
Tegelikult polnud see võistlus üldse üdini halb ning täiesti sellise stsenaariumiga, et nüüd tuleks mõelda, kas on mõtet edasi purjetada. Tulin siia puhtalt kogemusi koguma, pundis sõitma ning võib isegi öelda, kvaliteetset treeningut tegema. Tõsi ta on, et selliseid kogemusi otsin ma kodumaal treenides taga vaata, et terve aasta ning siiski ei jõua nendeni. Mingit tulemust ma sellest võistlusest tõtt öelda ei lootnudki.
Tulemus kui selline, kui sellest üldse rääkida, oli loomulikult väga halb, kuid kogemusi sain siit küll. Esimene päev läks täiesti aia taha, see on tõsi. Teises päevas see-eest nägin endas vaimset arengut ning edasiminekut. Suutsin end veidi kokku võtta ning vähemalt enda silmis teha kõvasti paremad sõidud, vaatamata sellele, et kohad polnud just nii märgatavalt paremad.
Kokkuvõttes ei saa ma tegelikult öelda, et ma üdini rahutu olen sellega, kuidas see võistlus läks, sest jah, kogemusi sain, tulemust küll mitte, kuid nagu eelnevalt ütlesin, ei tulnudki seda siit otsima!
Erinevalt minust, sobib teistele eestlastele Kiel nagu rusikas silmaauku. Seda tunnistavad tulemused. Argo lõpetas Kieli regati märkimisväärse 12nda kohaga, mis on kindlasti väga-väga tubli saavutus. Kahjuks jäi ta napilt medal race-st välja, millest on ausalt siiralt kahju. Marjaliisa ja Elise Umb sõitsid samuti eile väga hästi ning lähevad Medal Race-ile vastu 5nda kohaga. Eestlastest parimana võib ilmselt siiski välja tuua Deniss Karpaki, kes on tegemas midagi, mida pole ükski eestlane peale Tõnistete suutnud: Võitmas Kieli Regatti Olümpiaklassis. St, et ta läheb Medal Race-ile vastu ESIMESELT kohalt. Et teada saada, kas nii ka läheb, Stay tuned! Panen kindlasti siia posti, kui kusagil netti saan...
Seniks,
Peace Out, A-Town,
Karla
Nüüdseks on Kieli nädal minu jaoks lõppenud. Lõppes ta minu jaoks siis 73nda kohaga, 151st paadist. Ei läinud hästi, seda võib küll julgelt öelda.
Kokku saigi meil peetud kõigest viis võistlussõitu, mida on sellise suure võistluse jaoks alla poole igasugust arvestust. Eile tehti meile üpris vägisi 3 sõitu, viimane neist oli täiesti punnitamine, et saaks 5 sõitu kokku. Eripäraks võib vist selle välja tuua, et 151st paadist 40 said viimases sõidus kirja valestardi:S
Tegelikult polnud see võistlus üldse üdini halb ning täiesti sellise stsenaariumiga, et nüüd tuleks mõelda, kas on mõtet edasi purjetada. Tulin siia puhtalt kogemusi koguma, pundis sõitma ning võib isegi öelda, kvaliteetset treeningut tegema. Tõsi ta on, et selliseid kogemusi otsin ma kodumaal treenides taga vaata, et terve aasta ning siiski ei jõua nendeni. Mingit tulemust ma sellest võistlusest tõtt öelda ei lootnudki.
Tulemus kui selline, kui sellest üldse rääkida, oli loomulikult väga halb, kuid kogemusi sain siit küll. Esimene päev läks täiesti aia taha, see on tõsi. Teises päevas see-eest nägin endas vaimset arengut ning edasiminekut. Suutsin end veidi kokku võtta ning vähemalt enda silmis teha kõvasti paremad sõidud, vaatamata sellele, et kohad polnud just nii märgatavalt paremad.
Kokkuvõttes ei saa ma tegelikult öelda, et ma üdini rahutu olen sellega, kuidas see võistlus läks, sest jah, kogemusi sain, tulemust küll mitte, kuid nagu eelnevalt ütlesin, ei tulnudki seda siit otsima!
Erinevalt minust, sobib teistele eestlastele Kiel nagu rusikas silmaauku. Seda tunnistavad tulemused. Argo lõpetas Kieli regati märkimisväärse 12nda kohaga, mis on kindlasti väga-väga tubli saavutus. Kahjuks jäi ta napilt medal race-st välja, millest on ausalt siiralt kahju. Marjaliisa ja Elise Umb sõitsid samuti eile väga hästi ning lähevad Medal Race-ile vastu 5nda kohaga. Eestlastest parimana võib ilmselt siiski välja tuua Deniss Karpaki, kes on tegemas midagi, mida pole ükski eestlane peale Tõnistete suutnud: Võitmas Kieli Regatti Olümpiaklassis. St, et ta läheb Medal Race-ile vastu ESIMESELT kohalt. Et teada saada, kas nii ka läheb, Stay tuned! Panen kindlasti siia posti, kui kusagil netti saan...
Seniks,
Peace Out, A-Town,
Karla
Monday, June 22, 2009
Achtung! Zie Alle Klasse, Zie Start Postponed Und Nicht Starten Today!!!
Allo![Aluu]
Zie täna, nagu ka Zie eile, ei zuudetud meil ziin ztarte teha. Zelle põhjuzeks on Zie tuul. Zeda lihtzalt EI OLE!
Eile oli ootamise koha pealt suhteliselt lihtne päev. Algul lükati 2h edasi, seejärel 3h ning pärast seda öeldi, et täna sõite ei tule. Täna seevastu oli palju lootusrikkam päev. Iga kord lükati 1h võrra edasi, st. et kokku oli meil 8 edasilüket, sest oodata saime tubli 10st viieni. Ma väga lootsin, et me saame täna sõita, kuid tuli välja, et kohtunikel oli tuline õigus meid mitte merele saata. Suurest tahtest näidata endale ja teistele, et näe, saab ju küll sõita läksin pärast viimast edasilüket purjetama. Olin merel 1h, kuid tuulest polnud päriselt ka haisugi, seega oli see tegelikult nende poolt õige otsus, nii kahju kui see ka poleks.
Eile käisime linnas festival vaatamas, inimesi oli murdu. Red Bulli see vettehüppamiste võistlus oli ka. Väga palju kenasid vanasid laevasid oli ning üleüldse oli väga mõnus. Jooksmist olen ka viimastel päevadel harrastanud, sest purjetada pole saanud.
Igatahes, üritan mitte olla Peep Vainu Idioodi mõiste seletus, aka teha homme sama asju, mis eelmistes sõitudes, lootes, et ÄKKI läheb paremini, vaid üritan midagi muuta ning eks me näis, mis välja tuleb!
Tsauka,
Zie Kartoffelmeister
Zie täna, nagu ka Zie eile, ei zuudetud meil ziin ztarte teha. Zelle põhjuzeks on Zie tuul. Zeda lihtzalt EI OLE!
Eile oli ootamise koha pealt suhteliselt lihtne päev. Algul lükati 2h edasi, seejärel 3h ning pärast seda öeldi, et täna sõite ei tule. Täna seevastu oli palju lootusrikkam päev. Iga kord lükati 1h võrra edasi, st. et kokku oli meil 8 edasilüket, sest oodata saime tubli 10st viieni. Ma väga lootsin, et me saame täna sõita, kuid tuli välja, et kohtunikel oli tuline õigus meid mitte merele saata. Suurest tahtest näidata endale ja teistele, et näe, saab ju küll sõita läksin pärast viimast edasilüket purjetama. Olin merel 1h, kuid tuulest polnud päriselt ka haisugi, seega oli see tegelikult nende poolt õige otsus, nii kahju kui see ka poleks.
Eile käisime linnas festival vaatamas, inimesi oli murdu. Red Bulli see vettehüppamiste võistlus oli ka. Väga palju kenasid vanasid laevasid oli ning üleüldse oli väga mõnus. Jooksmist olen ka viimastel päevadel harrastanud, sest purjetada pole saanud.
Igatahes, üritan mitte olla Peep Vainu Idioodi mõiste seletus, aka teha homme sama asju, mis eelmistes sõitudes, lootes, et ÄKKI läheb paremini, vaid üritan midagi muuta ning eks me näis, mis välja tuleb!
Tsauka,
Zie Kartoffelmeister
Saturday, June 20, 2009
Esimese võistluspäeva muljed
Hei!
Tänane päev ei kujunenud just selliseks, nagu ma olin oodanud. Tõele näkku vaadates ma tegelikult isegi midagi väga ei oodanud, võtan seda võistlust kui sellist rahulikku vahefinishit selles hooajas, kuid siiski, midagi nii ebameeldivat tõesti ei osanud ette kujutada. Valetan!, oskasin küll ette kujutada, kuid ma ei taha endale midagi sellist kunagi võistluseelselt sisendada, sest ma lihtsalt ei oska endaga mitte midagi peale hakata sellises olukorras.
Lasereid on 153 paati, mina asetsen tugeval 92ndal positsioonil. Täna oli meil 2 sõitu.
Kui tavaliselt on nii, et midagi jääb väga heast tulemusest puudu, siis täna ei olnud ma ausalt öeldes mitte lähedalgi sellele, mida arvan, et oleks suuteline saavutama. Esikümnest polnud isegi mitte haisu, mitte ühegis sõidus.
Esimene sõit olin võtmas ülemist märki, kui selgus tõsiasi, et päris võtta ma seda siiski ei suuda ning seejärel istusingi seal pöördetähise otsas mõned sekundid, hiljem tegin ka karistusringi. Pärast seda seika leidsin end tagant kolmandalt positsioonilt. Sellele vaatamata ei löönud ma siiski käega. Võitlesin läbi sõidu ning uskuge või mitte, aga tõesti, tasa ja targu suutsin end finishisse 25ndaks rebida. Arvasin, et olgu, kuigi tundub, et vorm pole selline nagu ta olla võiks (ma tean jah, et JÄLLE ajan ma kõik selle süüks, kuid tegelikult teile seda teksti siin kirjutades mõtlen endamisi, et miks ma peaksingi praegu tippvormis olema, ma ju ei pidanudki sellele võistlusele algselt tulema, seega, pole tegelikult veel midagi katki?!) suudan ehk end ikka 10 piirile välja sõita, sest tagant suutsin end tänu kiiretele taganttuule otsadele ilusti välja rahmeldada.
Teine sõit, start, nagu esimeseski oli alla poole igasugust arvestust. Isegi sel ajal, kui arvutid olid veel Juku ning 386, polnud kellegil seda moodi halbasid starte. See selleks. Enesekindlus, kus sina oled? Jällegi, olgugi, ei suutnud startida, kuid kahjuks jään pärast seda kuidagi põdema seda, et seda teha ei suutnud ning välja sõitmise asemel kaevan end veel sügavamale. Olgu, mingil hetkel mulle siiski jõudis kohale, et nüüd ma olen küllalt juba rumalaid otsuseid teinud, et nüüd võiks natukene targemalt ka purjetada. Üleval märgis leidsin end kusagil keskel. Taganttuul oli hea, nagu täna kõik korrad, kui nii võib öelda. Alla jõudsin täiesti inimeste seas, mingi 13-16 ma arvan ning seejärel otsustasin, et mingil heal põhjusel on kasulik sõita vasakult. WRONG!!!
Tuul arvas, et oleks õige hetk mulle õpetada, et ei saa sealt poolt võita, kui ka eelmine sõit sealt poolt ei võitnud ning andis ka mulle sellest teada, nii, et ma sellest ka aru saaksin. St, et tuul pööras 30 kraadi paremale ja mina olingi seal, kus ma olin. 33.
Kaldale tulles olin ma väga nördinud, kuid praeguseks olen juba maha rahunenud, võib-olla, et Bratwurst ei luba mul vihane olla?
Igatahes, homme on uus päev, proovin anda endast selle, mis mul parasjagu anda on. Kogemused, need ei jää siiski tulemata. Üritan enda vigu võimalikult hästi analüüsida ning jõuda lõpuks selleni, miks ma ei suuda suures seltskonnas veel eriti sõita.
Olge musid,
Karla
Tänane päev ei kujunenud just selliseks, nagu ma olin oodanud. Tõele näkku vaadates ma tegelikult isegi midagi väga ei oodanud, võtan seda võistlust kui sellist rahulikku vahefinishit selles hooajas, kuid siiski, midagi nii ebameeldivat tõesti ei osanud ette kujutada. Valetan!, oskasin küll ette kujutada, kuid ma ei taha endale midagi sellist kunagi võistluseelselt sisendada, sest ma lihtsalt ei oska endaga mitte midagi peale hakata sellises olukorras.
Lasereid on 153 paati, mina asetsen tugeval 92ndal positsioonil. Täna oli meil 2 sõitu.
Kui tavaliselt on nii, et midagi jääb väga heast tulemusest puudu, siis täna ei olnud ma ausalt öeldes mitte lähedalgi sellele, mida arvan, et oleks suuteline saavutama. Esikümnest polnud isegi mitte haisu, mitte ühegis sõidus.
Esimene sõit olin võtmas ülemist märki, kui selgus tõsiasi, et päris võtta ma seda siiski ei suuda ning seejärel istusingi seal pöördetähise otsas mõned sekundid, hiljem tegin ka karistusringi. Pärast seda seika leidsin end tagant kolmandalt positsioonilt. Sellele vaatamata ei löönud ma siiski käega. Võitlesin läbi sõidu ning uskuge või mitte, aga tõesti, tasa ja targu suutsin end finishisse 25ndaks rebida. Arvasin, et olgu, kuigi tundub, et vorm pole selline nagu ta olla võiks (ma tean jah, et JÄLLE ajan ma kõik selle süüks, kuid tegelikult teile seda teksti siin kirjutades mõtlen endamisi, et miks ma peaksingi praegu tippvormis olema, ma ju ei pidanudki sellele võistlusele algselt tulema, seega, pole tegelikult veel midagi katki?!) suudan ehk end ikka 10 piirile välja sõita, sest tagant suutsin end tänu kiiretele taganttuule otsadele ilusti välja rahmeldada.
Teine sõit, start, nagu esimeseski oli alla poole igasugust arvestust. Isegi sel ajal, kui arvutid olid veel Juku ning 386, polnud kellegil seda moodi halbasid starte. See selleks. Enesekindlus, kus sina oled? Jällegi, olgugi, ei suutnud startida, kuid kahjuks jään pärast seda kuidagi põdema seda, et seda teha ei suutnud ning välja sõitmise asemel kaevan end veel sügavamale. Olgu, mingil hetkel mulle siiski jõudis kohale, et nüüd ma olen küllalt juba rumalaid otsuseid teinud, et nüüd võiks natukene targemalt ka purjetada. Üleval märgis leidsin end kusagil keskel. Taganttuul oli hea, nagu täna kõik korrad, kui nii võib öelda. Alla jõudsin täiesti inimeste seas, mingi 13-16 ma arvan ning seejärel otsustasin, et mingil heal põhjusel on kasulik sõita vasakult. WRONG!!!
Tuul arvas, et oleks õige hetk mulle õpetada, et ei saa sealt poolt võita, kui ka eelmine sõit sealt poolt ei võitnud ning andis ka mulle sellest teada, nii, et ma sellest ka aru saaksin. St, et tuul pööras 30 kraadi paremale ja mina olingi seal, kus ma olin. 33.
Kaldale tulles olin ma väga nördinud, kuid praeguseks olen juba maha rahunenud, võib-olla, et Bratwurst ei luba mul vihane olla?
Igatahes, homme on uus päev, proovin anda endast selle, mis mul parasjagu anda on. Kogemused, need ei jää siiski tulemata. Üritan enda vigu võimalikult hästi analüüsida ning jõuda lõpuks selleni, miks ma ei suuda suures seltskonnas veel eriti sõita.
Olge musid,
Karla
Subscribe to:
Posts (Atom)
