Serfaus

Hei!

Lubasin kirjutada, mis ma sellest Eesti talvest arvan.

Ütleme nii, et väga ei arva!

Algatuseks oli keeruline selle külmaga harjuda. Käisin esmaspäeval kohe suusatamas ja tegin endale natukene karuteene sellega, et nii kõvasti kohe tempo peale panin. Kurk ei tahtnud mitte harjuda selle külmaga ning õhtul pidin rakendama natukene ravimismeetmeid, et järgmine päev jälle ilusti alguse saaks - Töötas!

Lõpuks ma selle eluga siiski ära harjusin, kuid ega mulle väga see nädala lõpu poole meid tervitanud sõna otseses mõttes teedel olev sitt ei istu. Igatsen tagasi soojale maale, purjetama, tegema seda, milleks ma siia ilma loodud olen.

Olümpia vaatamisega olen samuti palju tegelenud. Motivatsiooniks enam kui super! Eestlased muidugi näitavad selgelt "klassi" sel OM-il, hakkab vist tekkima see korvpallurite sündroom, et ei taheta kuhugile jõuda, osad on loomulikult kõvasti üle treeninud ja kolmandad hakkavad lihtsalt liiga vanaks jääma. See on kõigest minu arvamus ja ei ütle, et tegelikult asi nii on.

Nüüdseks on minu tee jõudnud juba Austriasse, alpilinnakesse, Serfausi, kuhu ma u. 1h tagasi jõudsin. Kavatsen siin veeta mõnusa nädala, natukene lõõgastuda ja nautida loodust ja suusamõnusid. Loomulikult on see ka heaks põrkelauaks koju tagasi minnes, sest alpimaja efekt teeb kodumaal kõvasti treenimise alustamise palju lihtsamaks.

Hetkeks kõik..

Karla

Kodu!

Umbes nii...

Oleme nüüd Miamist kodus, juba 24h. Lõpp läks rahulikult, lend oli nagu ta oli, kuid ega midagi väga hullu ka polnud.

Kodust on asi tegelikult kaugel. Olen nüüdseks juba Otepääl, et Stinale maratonil toeks olla ja isegi natukene suusaga uuesti sõbruneda. On ju eelmisest korrast ligi 2 kuud möödas varsti. Tallinna rajad on nii puu püsti rahvast täis, et seal sõitmist väldin nii kaua kui veel saab.

Kõige keerulisem tegevus, millega siin kodumaal siiani tegelenud olen on õues olemine. See, mis teil siin toimub on jube! Nina tahab kangesti otsast ära kukkuda. Võib-olla, et kõlab imelikult, kuid aitab siin kodus olemisest nüüd küll, tahaks juba järgmisesse laagrisse minna! Sain selle laagriga selgeks, et talv pole ikka minu teema. Suusatamine on küll väga mõnus, kuid soojas purjetamine on something else ikka!

Nüüd olen kodumaal tervelt 6 päeva veel, laupäeval lahkun Austriasse alpilaagrisse, et natukene hemoglobiini taset kõrgemaks saada, see toob super hea vormi kõvaks lõpuspurdi treeninguks füüsilises valdkonnas, enne järgmisesse purjetamislaagrisse minekut. See oli suhteliselt väga professionaalselt kirjeldatud lause. Ütlen ausalt, et tegelikult lähen sinna ka väga aega maha võtma, perega aega veetma ja nautima puuderlume mõnusid!!!

Hetkel kõik, võib-olla homme või mõni päev kirjutan, kuidas suusatamisega sõbrunemine läheb, kuid ei luba midagi...

Karla

Kuum ei murra KONTI

Konteinerit, st.

Täna oli meil konteineri pakkimise päev, eile viisime paadid üle mere Miami Rowing Clubi.

Konteiner oli tellitud kella 12ks, kuid kuna eile oli püha, siis oli ka sadam eile kinni. Ilmselt te juba aimate, et midagi head sellest ei tule.

No igatahes oli seetõttu ka sadamas täna topelt järjekord, mis tähendas, et autojuht ei saanud sealt meie konteinerit kätte, mis omakorda tähendas, et meie 12sest ajast sai kiiresti 5. Viis tundi päikse käes konteineri ootamist, nii, et mitte midagi teha pole on täpselt see, mida purjetajad kõige paremini teha oskavad. Kiletasime Mehuga end kinni ja tegime võidu hüppamise võistlust näiteks. Ma kaotasin. Täpselt nii igav oligi!

Tegelikult oli vahepeal väga viis olla. Rowing Clubis on üks 39 aastat siia karanud kuuba mees, kes oli jalgpallur ja mängis Uni of Miami eest, kuid siis sai carreer ending vigastuse. Tema õpetas meile kõvasti, kuidas jalgpalli visata, ja igasuguseid muid trikke, mis jalgpalliga seonduvad. Väga lahe oli. Isegi visked hakkasid välja tulema.

Ma ei tea, kas see oli ainult jutuks ja mitte, et ma sellest kinni haaraks, kuid hea teada, et see mees, kes oma jutu järgi on treeninud siis omal ajal koos nende meestega, kes ka NFL-is lõpuks mängisid, ütles mulle, et minust saaks hea Wide Reciever. See on see mees, kes kauged söödud kinni püüab ja saab palliga joosta sinna joone taha ja karjuda Touchdown!!!

Ütles, et kui mul soovi oleks, siis saaks ma väga vähese harjutamisega kiiresti ülikooli scolarshipi, et mul on natural talent selle püüdmise peale. Väga viisakas. Kui purjetamisest välja ei tule, siis tean, mida teha. NFL-i keskmine karjääri pikkus ongi ju 4 hooaega.

Loodan, et saite aru, et ma tegelikult jalgpalli mängima ei hakka ja jään oma kettaheite juurde (purjetamine), mitte nagu Margus Hunt.

Igatahes, kont lõpuks saabus ja meie kui töömehed, õppind riistad tegime Hopp-Hopp-1-2-Hopp ja tunni ajaga oligi konteiner tagasi auto peal ja nagu see ärakaranud kuubakas selle autojuhi kohta ütles, kes muide ka kuubast pärit oli: "another cuban with an attitude, who needs those?" saigi rahulikult oma naise juurde minna. Ta oli ilmselt terve päeva seal sadamas järjekorras seisnud ning ta oli nagu filmist. Natukene lihaselisem kuuba põkk, kes sulle iga küsimuse peale hingesoppides tahaks öelda "puta de madre" ja vastu hambaid lajatada. Naljakas oli kuidagi!

Kogu selle päikse käes passimisega, jõudsime pakkimispaika ratastega tegelt juba 11, ja olime 6ni, tekkis selline olek, et mul oli koju jõudes päris paha olla ja külm hakkas kohe. Ma ei tea, kas kerge päikesepiste või mis, aga hea ei olnud.

Käisime laagri lõpetuseks traditsiooniliselt junki söömas, see kord Burger Kingis, normaalne oli. Vaatasin natukene OM-i ja passisin niisama.

Nüüd lähen magama, et homme hommikul õppima hakata. Täna lihtsalt ei jõudnud.

Miami Vice veel 1 päev!!

Karla

Töö tehtud

Nii.

Töö on meil nüüd tehtud.

Treeninglaager nagu lõppenud.

Homme viime paadid üle mere pakkimiskohta, ülehomme pakime kondi, siis 1 puhkepäev ja siis lend koju.

Oli väga produktiivne treeninglaager ja sellest oli mulle kõvasti kasu. Tean seda juba praegu!

Täna oligi, nii nagu eile ütlesin, et tahan, et tuleks, mõnus päev.

Pärast merd koristasin natukene. Seejärel tegin rattaga trenni veel ja siis hakkas päeva tähtsaim osa:

NBA All-Star Game.

Ida võitis 141-139, vist.

Äge mäng oli.

Praegu on kell hilja ja ma eriti ei jaksa kirjutada, seega teen korralikuma kokkuvõtte laagrist siia kindlasti veel järgnevate päevade jooksul.

Hetkel head ööd,

Karla

Kunst on pededele

Oli vist selline kommuun kusagil orkutis.

Miks selline pealkiri?

Meil on siin see nädalavahetus kunstilaat vms coconut grove-is. See tähendab, et minu tee rattaga klubisse on blokeeritud ning ma pean kusagil aedade ja autode vahel pikeerima, et saada sinna, kuhu mu tee viima mind peaks.

Igatahes, lõpuks ma sinna jõudsin. Saingi ilusti soojaks vändatud! Ilm oli meil ju külm nagu Eestis. Okei, võib-olla mitte päris nii hull, aga 13 kraadi pole just Miami ilm. Kuuled ilmataat! Soojem ilm, KOHE!

Merele minnes oli päris pull vaatepilt, et üks helikopter oli umbes 3 auto parkimiskoha suuruse parve peale maandunud ja mingi kaater oli talle sinna vastu tulnud. Ma ei ole eriti tubli lennunduse huviline, aga arvan, et tänase pagidega kuni 15m/s-ni ulatuva keerutava tuule juures pole selline maandumine väga kerge.

Trenn oli parem kui eile. Nii nagu endale lubasin. Kerge väsimus annab küll juba tunda, nii super fiilingut pole kui mul siin vahepeal oli, enam pilvede kohal ei hõlju ja tunnen, et tegemist on ikkagi trenniga, mitte külmavärinaid tekitava kogemusega. Eks kõigega harjub ja ka kõige mõnusamad asjad muutuvad pikapeale tavaliseks. Tuleb endale meelde tuletada, kui erilised need asjad on millega me tegeleme ja kui õnnelikud me oleme, et meile see võimalus antud on!

Homme viimane trenni päev. Ütlen ausalt, ei lähe enam "viimast võtma" vaid pigem lihtsalt otsima head overall fiilingut ja seda, et kõik tuleks suuremalt jaolt välja. Ei lähe enam mingit kohta lihvima.

Päeva peale käisime shoppamas, veetsime niisama päeva ja õhtul olen jällegi olnud naelutatud teleka ette, et vaadata NBA All-Star weekendit. Milline pettumus! Pealtpaneku võistlus oli täielik Atlanta OM vendade Tõnistete jaoks - Eelmine ja üle-eelmine kord oli palju parem!

NB! Tegelt pole mul kunsti vastu suurt midagi!

Thats Vice City News,

Karla

Tühi pea

Hei!

No mitte pole täna siia midagi kirjutada.

Trennis oli vist selle laagri halvim päev, umbes midagi sellist. Mitte, et midagi väga hullu oleks olnud, kuid ise tundsin end küll nii, nagu oleks arengus paar aastat tagasi läinud. Pole hullu, kiire analüüs ja olen kindel, et homme on uus ja parem.

Pärast pesime Reinul kaatri puhtaks.

Õhtu poole polegi nagu midagi erilist täna teinud. Vaatan siin NBA All-Star weekendit. Väga mõnus on.

Torm käis ka üle õhtupoolikul.

Homseni,

Karla

I'm Gonna Transform Like Optimus Prime

Nii laulavad loo sõnad mu I-podis kui füüsilist teen.

Õiged sõnad, kui ma nii trennitegemist, just purjetamist pean silmas, jätka, olengi varsti Optimus Prime valmis, purjetamismaailmas! Optimus oli filmis Transformers kõige kõvem vend, nendele, kes ei tea.

Täna oli meil pärast pikka tsüklit ja selle järgset puhkepäeva jälle trennipäev. Merel oli tunne superhea, mingit vaba päeva vahel olekut minu keha küll ei tunnetanud. Ma mõtlen seda ses suhtes, et tunnetus oli hea, puhanud olin küll, see vahe oli.

Vahe oli meil selles täna, et tegemist oli 15 kraadise ilmaga, mis tähendas, et kasutasin esmakordselt siin maal Zhiki Superwarmi. Karm!

Pärast tegin jällegi mõnusa rattatrenni peale ja seejärel nautisime Anne-Mari sünnipäeva, käisime kinos Avatari vaatamas IMAX 3D variandis. Mina käisin seda filmi juba teistkordselt vaatamas, kuid endiselt on see mu jaoks käsitlematult lahe. Külmavärinad käisid mitu mitu korda üle filmi jooksul. See loodus on lihtsalt midagi nii käsitlematut seal, et ei oska kohe mitte midagi peale hakata sellisega. Tahan midagi sellist näha oma silmaga! Väga mõnusalt veedetud õhtu! Koju tulles pakkus Anne veel superhead küpsisetorti, et kõhu ilusti ette punni saaks, muidu on Lauri ainuke, kes oma kõhuga meil siin punnitab!

Homseni

Oel nga tikameie!

Karla