Täna oli väga pingeline õppimise päev. Tegelikult ei tea ma kui võrd just õppimise vaid rohkem üle kordamise, motivatsiooni tekitamise, üleüldse saavutusteni jõudmiseks vajalike sammude üle kordamine.
Päev algas Pärnus juba 11, siis algas loeng. Lõppes ta samuti kell 11, seega ei olnud eriti lühike päev. Kokku oli vahe peal pausi 1h, seega päris intensiivne.
Esmase päeva kogemus on väga positiivne, keegi ei sunni midagi peale, ise leiad enda jaoks sobiva väljundi iga küsimuse kohta. Väga mõnus.
Päeva viis õhtusse kurikuulus sütel kõnd, mida Peep ise ka väga terve päeva hype-is. Olin juba täie keskendumise juures, et läbida rada ilma, et saaksin põletada. Tuli välja, et stardiks keskendumine on suurem töö kui lõkke peal kõndimiseks. Vähemalt 4-5 meetrise 500 kraadi juures hõõguva punaka söeriba läbimine paljajalu ei tekitanud minus õnneks mitte mingit probleemi.
Pealinna poole pilgu visates tunnustati mind täna väga auväärse, Viimsi valla aasta meessportlase tiitliga, mida Stina minu esindajana vastu võtma läks.
Motivatsioon on igatahes väga laes ning tänasest sain juba hulgi asju, mõtteid, mida kindlasti koju naastes rakendama hakkan, et end paremini tööle ärgitada.
Me, inimesed, oleme kõigeks võimelised! (päris nii me ei rääkinud, see on minu vaimusünnitus väga tõsiste mõjutustega sellegi poolest)
Karla
No comments:
Post a Comment