Loll pea - ihu nuhtlus

Mannetu värk.

Oli väga raske päev.

Algul ootasime kaldal tuult, umbes 12 ajal saime lõpuks merele. Tundus, et tuleb ilus päev, kuid võta näpust. Loksuva lainega meretuul ei sobinud mulle täna mitte üks raas. Kõige tagatipuks ta veel loomulikult keerutas ka ligi 30 kraadi sujuvalt, mis tegi asja veel keerulisemaks.

Tagant järele mõeldes ega midagi imetabast ei olnudki. Ma ei oleks nõus väitega kui keegi lausuks, et sa polekski saand ees sõita. Tegelikult ei olnud nii raske ühti, kuid lihtsalt oli ääretult keeruline, vaata, et võimatu jõuda kuhugile selliste startidega nagu mina täna suutsin korraldada.

Esimese sõidu stardis jäin lootusetult hiljaks ja vajusin koheselt teise ritta, kust vabasse tuule jõudmiseks sellise vaikse sobla-joblaga nagu täna pidi tonnide viisi vaeva nägema. Tundsin end siiski üpris enesekindlalt ja sõitsin üles märki end mingi 30ndates kohale. Allatuultes olin täna kiire, kuid pundi keskmine/taga on nii võrd palju inimesi, kes väljanägemise järgi ei saa üldse midagi aru, miks nad mida teevad. Seetõttu segavad nad kõvasti oma plaanide ellu viimist ning seetõttu on esimestele järgi jõudmine topelt keeruline. Ega see polegi mingi uudis, et ees on kergem sõita.

Teised krüssud olid tänase päeva komistuskivi. Mõlemas sõidus olin enam-vähem, et välja sõitnud juba, kuid teisele ringile minnes oli punt nii sujuvalt juba laiali vajunud, et pidi puhtalt tuule järgi purjetama, kuid õigesse kohta oli segavate eessõitjate tõttu tihti keeruline saada.

Õnneks on mul siiski veel nii palju kiirust, et teise krüssu ämbrid suutsin finišisse jõudes enam-vähem, et korvata, jõudes sinna vastavalt 29 ja 27. Viimane raks ülevalt alla, bakstaak ja finishikrüss võitsin mõlemas sõidus arvatavasti mingi 10-13 kohta.

Mida arvata? Nii nagu ma eile Reinule ütlesin: "Õpeta mind stabiilselt hästi startima ja ma tulen Maailmameistriks", nii ma arvan, et umbes ka on. Ma ei ole loll, kuid võib-olla, et riskin stardi liialt vähe ning seetõttu jään tihti ka kuhugi maa ja taeva vahele.

Üldkokkuvõttes, ärge saage valesti aru, mu tuju pole tegelikult sugugi langenud, mu meelest oli vaid aja küsimus, millal mind maa peale tagasi tuuakse. Eilne päev näitas, et minus on potensiaali täie raha eest, kuid arvata, et ma olen võimeline võitma MM-i sel aastal on isegi kõige optimistlikumate jaoks veidi kõrge lagi. Olen siiski 21 ja Goodison on 34. Uuesti, ärge saage valesti aru, täna teen ma omad järeldused ja homme lähen üritama end teist korda ületada ning seejärel vaatame edasi, mis saab.

Lõpetuseks: ei tea, kas tegu on pädevuse puudumise või lihtsalt kõige paremat tahtmisega, kuid õhtulehe suur pealkiri "kas tuleb medal?" oli küll veidi üle pakutud. Suured tänud kellele iganes, kes selle artikli koostas, mul on siiralt hea meel, et keegi minusse nii tõsiselt usub. Medal tuleb, skaudi ausõna!...Aga tõenäoliselt mitte see aasta. Oleme realistid!

Kokku olen praegu 29,

Homme uus ja uhkem päev,

Karla

...Pays Off!!!

Mis pealkiri tähendab?

Otsi üles 9nda jaanuari postitus, vaata pealkirja ning saad aru!

Igatahes...

Täna oli mu elu parim päev purjetamise koha pealt vähemalt.

MM-il peeti esimesed 2 sõitu. Minu kohad olid vastavalt 3 ja 1, kokkuvõttes jagan praegu 2st kohta.

Esimene sõit sain keskmise stardi, kuid suutsin end kiiresti kolmnurga tippu sõita, kus ka grupi järgi vastavalt sõitsin. Üles märki jõudsin 1, innerloopi alumiseks märgiks olin oma lolluse tõttu 2. Teise krüssuga sain Nick Thompsonist uuesti mööda, üleval 1. Vabandan, et nii pealiskaudne jutt, aga ei jaksa praegu enam keskenduda uuesti selleks kõigeks. Bakstaagi pidasin vastu, kuid viimane allatuul said Thompson ja Bullot kahjuks mööda, seega finishis 3.

Teist sõitu tuli pikalt oodata, tuul kruttis ja kruttis. Lõpuks sain lipu juurest pörffi stardi, tegin kohe paudi ja kütsin paremasse nurka. Tegin ülekrüssu, sest muidu oleks vasakpoolsetele vastu sõitnud, ootasin pagi ära. Tänu sellele jõudsin üles 2, Taganttuule olin ikka 2. Teine krüss tegin esimesele ära ja olin üleval 1. Edasi hoidsin, kuigi mitte kergelt. Finishis 1.

Oli väga pikk päev ja ei jaksa rohkem väga midagi rääkida. Hoovus oli JÕHKEEEEER!!!! Enough Said!

Karla

Stardiootel

Boatpark

Hei!

Täna oli siis viimane ja vaata, et kõige raskem päev starte oodates.

Ärkasin hommikul ja läksin klubisse paati korda seadma. See mul ka 100% õnnestus, sain kõik, mis tahtsin tehtud, Great Success! Mu plaan vaadata practice race-i oli suhteliselt läbikukkunud, sest ilm oli külm ning otsustasime juba hommikul, et selle jätame tegemata. Samas pole naguväga midagi nuriseda ka, sest lõppkokkuvõttes seda üldse ei toimunud, sest pagidega ulatus tuul 30knotsini ja selline ilm kohtunikke merele "proovima" ei kutsunud.

Edasi kulges päev suhteliselt oodates. Tahaks juba sõita! Rohkem ei oskagi midagi nagu väga öelda selle asja kohta. Selle ootuse leevenduseks vedasin end veel ka täna golfirajale, kus oli näha selget edasiminekut võrreldes eilsega. Mängisin pesuehtsa rookie handycapi välja. 2 Drive-i isegi tulid välja, awesome!

Hakake nüüd mulle kõvasti pöidlaid hoidma, sest homsest hakkame siin igal juhul paugutama nii nagu torust tuleb!

Peace out,

Karla

Sama raha eest rohkem!

Igaüks mõelgu oma rikutuse tasemel, mis asi "mega zuur" on. All I know, et see on Inglismaale sõites Hollandi bensujaamas kommipakk! Etskae!

Hei!

Päev algas juba rutiinselt. 9 äratus, järjekordsed 10,5h und, ei tea, mis värk on?!

Edasi hommikusöök ja klubisse.

Peab ütlema, et mõni asi on siin hästi ka organiseeritud ikka. Midagi pole öelda. Kärutasin paadi mõõtmisangaari ning sama edukalt ka teisest otsast välja. Järjekorda polnud ja kõik töötas nagu kellavärk. Registreerimisega sama teema.

Edasi putitasin natukene oma uut pilli ja seejärel läksime merele, kus tegin täna veidi lühemalt, kuid tundsin sellest siiski sigamaist naudingut. See venue on siin tegelikult ääretult ilus, eriti veel kui päike paistab! Ja oi kuidas ta täna paistis. Eilse superwarm ülemine+alumine vahetasin lihtsalt lycra vastu. Kerge kontrast! Meri meenutab siin natukene Landskronat, kus oli samuti saareke täpselt keset merd nagu siin on seda Isle of Wight, mis tundub väga kena koht olevat!

Igatahes, edasi kerge lõuna ja seejärel juba Mattiasega ilusat päeva veetma - golfi mängima! Tegime 9 auku ja sealt ka pealkirja tähendus: minu golfiskill on küll selline, et ainuke asi, mille üle võib rõõmu tundaon see, et ma saan seda mängu vähemalt väga palju mängida! Lööke kogunes ikka väga hulganisti, kogu virr-vurri kokkuvõtteks õnnestust löökidest 2.

Homme lähen teen paadi kallal veel veidi lihtsa mehe (teibi) tuuningut ja peakski olema valmis minemadragrace-ima teiste teibituuninguga relvade vastu stardiliinil. Homme ma vee peale ei lähe, aga seevastu teen tegelikult seda siiski, kaatriga. Lähen vaatan practice race-i üle, kuidas on stardiliin ja kõik sellised detailid, et sõidupäeval oleks kõik rutiinne.

Varsti läheb andmiseks, Can't wait!

Karla

Paat ja meri

Hei!

Täna oli järjekordne tegus päev.

Läksime hommikul kohe klubisse, und tuli muuseas ligi 11h, päris karm!

Klubis oli esimeseks tegevuseks paadi kätte saamine. Mina sain paadi numbriga 70, kuid sel aastal ei oma see mitte mingit tähtsust. Seda vaid ühel lihtsal põhjusel: purjed on ju oma numbriga see aasta ning kusagil tulemustes kohalikud numbrid ei kajastu. Tegelikult on üks asi veel, miks ei oma see number mitte mingit tähtsust. Kui eelmisel aastal oli kõik suurepäraselt organiseeritud ning igaühel oli enda isiklik koht, kuhu paat panna, siis see aasta midagi sarnast ei ole. Või noh, on, kuid mitte keegi seal paati ei hoia.

Samuti olen suhteliselt negatiivselt meelestatud üleüldise korralduse vastu. Paadid on sel aastal kasutatud, saan aru, et ei ole mõtet igaks MM-iks uut paati teha, kuid enamuste paadid on kasutatud nt. Largsis, naiste Radiali MM-il, kuid minu oma nt. hoopis Türgis, noorte MM-il. Ühtedel võistlustel olid tugevad, teistel aga nõrgad tuuled. Samuti on Boatpark täiesti võimatu. Tegemist on korraliku mulla-liiva segu pinnasega, mis muutub vihma sadades, mida siin teadupärast konstantselt on, ühtlaseks mudaks. Selles on väga meeldiv püherdada, NOT! Purje maha võttes peab olema eriti eriti ettevaatlik, et mitte lasta tollel maha minna, sest vastasel juhul ootab ees korralik purjepesu vms.

Kõik aga muutus hetkest mil saime pühitud maismaa tolmu jalge alt ning jõudsime otsapidi vee peale. Oi kui hea oli! Olgugi, et välja minnes oli sigamaine hoovus ning sisse tulles samuti, kuid see mind absoluutselt ei morjendanud. Mõnusad tingimused on siin, suhteliselt avatud laht, olgugi, et täna oli maa pealt tuul. Olin rahuldavalt kiire, tegime teistega, umbes 40-se pundiga sõite. Tegime jänku-starte, mis tähendab, et kõik saavad enam-vähem minema ning startimissaginat ja kuhugi toppama jäämist ei teki. Sellest kajastuvad tõenäoliselt ka minu kohad ülemistes märkides: 1, 6, 2. Trennis olid Goody, Murdoch, Bernaz, Leigh jne jne. Ühesõnaga suhteliselt hunnik tippe. Mitte, et ma nüüd hakkaksin kohe arvama, et oh, selline vend ma nüüd olengi ja küll ma neile võistlusel kütan, kuid olin ääretult rahul oma tänase kiiruse-tarkuse bilanssiga. Tavaliselt teen kiire olles lootuselt palju lollusi, kuid täna suutsin isegi kiirusele mitte keskendudes olla fliidi üks hoogsamaid ning see andis hea baasi keskendumaks tuulele ja kohalikele oludele. Paat, mille ma loosiga võtsin, tundus samuti kiire ja hea olevat. Olime veel vist 2,5h, väikse törtsu suhteliselt.

Kaldale tulles oli räme nälg, seega kiirustasime koju sööma. Seejärel tagasi klubisse, et natukene paadi kallal nokitseda ning nüüd juba tagasi kodus otsapidi ning isegi 1 jäätis juba all. Homme veel mõõtma, registreerima ja seejärele uuesti meremõnusid nautima.

Stay Classy,

Karla

Hayling Island

Meie jahtklubi

Heippe hei kaverit!

Olen Hayling Islandil nagu pealkiri reedab.

Tegelikult olen siin juba üleeilsest, kuid siis jõudsin maruhilja ning läksin kohe magama, eile aga ei olnud meil veel korralikult netti.

Kõik on hästi kui ilm välja arvata. Kodu on meil väga mõnus. Klubi mulle meeldib kui see välja arvata, et kõik on liiva peal ja selle sügisese ilmaga mõelge ise kui mõnus märg liiv igal pool vahel pärast on. Igal pool!!! Sellegipoolest mulle klubi meeldib mingil põhjusel. Väga Austraaliat meenutav on ning sellise sügisese ilmaga on see väga meelt virgutav.

Eile oli meil totaalne puhke- ja sisseseadepäev. Ärkasime, märkasime, käisime vaatasime klubisse, kuid lillegi seal ei liigutanud, ostsin vaid Zhiki kama endale. Seejärel käisime toidukas ning tulime koju süüa tegema. Ülejäänud päeva veetsimegi kodus orkaani eest varjus, vahepeal oli vihm nii kõva, et läbi akna ei näinud, sest oli tekkinud selline kose efekt, et voolas niivõrd kõvasti alla mööda akent. Mängisime lauamängu Risk, mille saatel aeg möödus sama kiiresti kui üksik ralliauto pealtvaatajast raja ääres.

Tänane päev on seevastu olnud algusest peale juba palju tegusam ja lõbusam. Hommikusöök, seejärel klubisse, et lasta vette treenerikaater. Siin on üllatavalt hästi organiseeritud kogu see majandus, sest trailerparkist võttis käru selleks siin olev spetsiaalne John Deer-i mingi aiatraktor, vedas selle slipi juurde, andis selle roomikutega Bobcati kätte, kes selle siis slipi pealt vette lasi. (Slipi all mõtlen ma veidi organiseerituma kaldega kohta liivarannal). Probleemiks osutus aga see, et kui kaater vette jõudis, ei käivitunud mootor ning kiiresti leidis see kaater tee rannaliivale, kust mina ja Mehu siis oma tugeva laserisõitja jõuga selle pärast uuesti merre sikutasime. Lõpuks selle siiski korda sai ja oligi aeg kaater oma kohale viia, mis siin muide on keset merd, poi peal. Poide vahet käib veetakso ja korjab kõik peale. Nüüd olen tagasi kodus, et vahetada riided, mis tänu kaatri päästmisele lootusetult märjaks said, süüa, ning edasi juba suunduda uuesti turisti mängima, see kord vist Portsmouthi. Täna saab sellist asja teha, sest sajab palju vähem ja ilm on 14 kraadi asemel 18-19.

Mida ma veel võiksin välja tuua on see, et klubis on tegelikult ka võimalik ööbida. See näeb välja selline, et kui keegi on näinud, kuidas ehitusel on kõik konteinerid tõstetud üksteise otsa ning ehituspersonal seal siis vastavalt elab töö ajal. Täpselt samasugused putkad on ehitatud muidu ilusa klubihoone kõrvale, seal vastavalt elab siis mingi suur hunnik võistlejatest.

Homme lähme vee peale, et tutvuda kohalike oludega, mida võiks iseloomustada kui SUPER tuul ja KÕVA hoovus. Hoovus on selline, et eile kui ma klubis olin, tuli 1 kutt kaldale, taganttuules u. 8-10m/s tuules ning positsioonilt liikus ta u. 10m minutis, vesi tema all seevastu liikus aga väga kiiresti. Asi oli lihtsalt selles, et ta tuli kaldale vastu hoovust. Samuti, selleks, et kaldale oma käru juurde jõuda, tuleb slipist sõita u. 100m mööda, siis pöörata ots kalda poole, seada kõik kaldale minekuks valmis ja oh näed imet, oledki slipi peal. Slippi sihtides lõpetad aga vastavalt 100m sellest tagasi mere pool. Kas pole mitte armas?

Praeguseks vast kogu lugu, lähen naudin seda erilist MM-i tuju ja peopäeva aurat edasi,

Karla

Valmis, vist

Tundub, et MM-iks olen ma enam-vähem valmis.

Lohusalus peetud Eesti KV II etapil suutsin 7st sõidust 5 võita. Need andsid juurde enesekindlust, et ettevalmistus hooaja tähtsaimaks võistluseks, MM-iks liigub õiges suunas. Need 2 sõitu, mida ma ei võitnud, jäid puhtalt enda lolluse taha - vead, mida on kerge parandada. Ühe neist sõitudest kaotasin u. 20cm-ga, lastes Argo taganttuules mööda ning teises sõidus andsin stabiilsetes tuuleoludes Argole juba stardist u. 50m-se edumaa minnes vastu stardimärki. Sellise tuulega osutus ta loomulikult püüdmatuks pärast seda ning kui see nii poleks olnud, olekski imelik, sest tegu on siiski maailma tasemel purjetajaga.

Üldiselt jään võistlusega rahule, sest eesmärk polnud endast maksimumi võtta, eriti füüsiliselt, vaid kontrollida vormi, kasutada seda kui ääretult head tune-upi MM-iks.

Eriliselt meeldivaks tegi võistluse asjaolu, et saime igasugust tuult ning olin kõigis neis suhteliselt kiire. Tugeva tuule krüssu kiirus oli veidi off, kuid see on asi, mille kindlasti korda saan MM-i ajaks. Samuti näitas võistlus selgesuunaliselt, mis osades on vaja veel kõvasti tööd teha ning sain kindlust, et kui need vead ja detailid parandan, saan astuda olulise sammu edasi maailma tipu suunas.

Nüüdseks olen veetmas viimast päeva Eesti pinnal, pakin asju ja vaatan kõiki asju detailseltüle, et kõik oleks ilusti kaasas ning Inglismaa pinnale jõudes sujuks kõik nagu voolav jõevesi.

Nüüd on see aeg, kus võite mu peale mõtlema hakata, teie tuge on MM-il vaja!

Karla

Lohusalu!

Hei!

Homme algab siis Eesti KV II etapp, Lohusalus.

Täna tegin ühe kiire kontrolltreeningu ja vaatamata suhteliselt külmale veele oli ääretult mõnus. Meretuule korral ei peta Lohusalu lained mitte kedagi! Päris suured mürakad, millel ääretult mõnus mürada.

Uudne on selle võistluse juures veel see, et sõidan seda oma tuliuue ratsuga. Nimelt sain ma juuni kuus uue paadi, mida hoidsin hooaja lõpuks ning kuna mu tubli Austraalia paat, millega tavaliselt võistlen on hetkel endiselt Inglismaal, siis kasutan meeleldi esmakordselt uut paati.

Loodan, et saame vähemalt mõne päeva ka võistluse ajal lainet, et MM-iks natukene lainega sõitu harjutada. Usutavasti tuleb seal mõnus merebriis, ka hea lainega. Arvan, et võin sellistes tingimustes väga kiire olla, kuid kerge meeldetuletus kodustes vetes ei tuleks üldse kahjuks. See hooaeg pole tugevate tuultega just hiilanud.

Fiiling on üldiselt nüüd juba suhteliselt tipp-topp. Vahepeal olin kuidagi hajevil ja väsinud, küllap reisimisest ja natukene sassis olevast unegraafikust. Tänane meri tegi sellele aga head ning tunnen end hästi.

Kirjutan pärast võistlust ilmselt uuesti,

Karla

Põust

Nonii,

Jälle ei suutnud tervet võistlust ilusti lõpuni pidada, ei siin blogis ega ka merel. Lihtsalt ei tulnud kokku see võistlus, mis oleks tahtnud. Muidu, üldiselt oli Weymouthis see aasta väga tore. Väga suur upgrade eelmise aasta sügisese variandiga peaks ütlema.

Pärast Weymouthit veetsime veel laupäeva õhtu ja pühapäeva hommiku Londonis, mis oli marumõnus. See oli lihtsalt müstiliselt äge, midagi muud ei oskagi öelda.

Nüüdseks olen juba kodus, esimene trenn ka juba seljataga ning ootamas Eesti KV II etapp lohusalus. Sinnani teen korraliku füüsilise ettevalmistuse ning külastan paar korda ilmselt merdki, kuid rõhk selgelt füüsilisel ja vaimsel ettevalmistusel. Seda nüüd mitte seetõttu, et lohusalu regatt ülisuure tähtsusega oleks, vaid hoopis seetõttu, et koheselt pärast seda lendan tagasi inglismaale, et sellele aastale rahvusvahelisel areenil korralik punkt panna aasta tähtsaima võistluse - MM-i näol.

Üritan teil kursis hoida,

Karla

Bummer!

Hei!

Tänane päev oli retrospektis tegelikult ilus vaatamata sellele, et terve päeva vihma kallas.

Läksime merele, et saada teha kaks sõitu, ilusa tuulega. See plaan õnnestus täielikult, sest tuult oli meile antud korralikult, pagidega kusagil 13m/s. Mis kõige ägedam? Mu pea ei valutanud enam ja oi kui hea see fiiling oli! Kihutasin ringi terve aja, ei passinud ja külmetanud nagu tavaliselt kõik stardiootel teevad. Ilm oli muide niivõrd külm ka, et mul oli superwarmi ülemine ja alumine ots ja veel mõni asi all ka.

Igatahes, pärast pikka tuule stabiliseerimise ja tüdrukute startide ootamist saime ka meie purjetama hakata. Esimeses tänases sõidus leidsin end üleval märgis kusagil 15-17 positsioonilt. Soot oli lootusetult sõlmes ja veetsin umbes pool taganttuult selle lahti harutamisele. Pole viga, sest kiirust ma imelisel kombel seetõttu ei kaotanud. Kui ma selle aga lahti sain, nägin, mis on juhtunud mu tugeva tuule taganttuule sõiduga... Selle lühisele ajaga suutsin end mööda uhada tervest grupist matsidest, leides end all märgis 6-7 positsioonil. Võtsin õige märgi ja kütsin õigele poole. Natukene oli eilne väsimus ja valu veel kontides ilmselt, sest olin kuidagi kiiremini ära väsinud kui tavaliselt. Seetõttu ei suutnud Rutgeriga (NED) sammu pidada ning lasin tal endal eest ära sõita. Faktina võib välja tuua, et tema selle sõidu võitis, seega mu poole valik ja kõik seelaadne oli väga õige, kiirusest võib-olla jäi veidi mõnedel hetkedel vajaka. Igatahes, suutsin sellegipoolest kohati (Patrick on seda ennegi öelnud, et olen KOHATI megakiire) väga head kiirust arendada ja püüdsin 4nda ja 5nda kinni. Sain juba ühest neist mööda, kuid tegin enne ülemist märki ühe faasi apsaka ning võtsin märgi hoopis 7ndana. Bakstaagis olin kiire, taganttuules näitasin, mida mitte sõlmes soodiga teha oskan: sõitsin Marc de Haasist mööda ilma mingi probleemita, võttes märgi 6ndana, mis koha peal ka finisheerisin.

Kahe sõidu vahel olin tahtmist täis. Sõin kõvasti (mul olid taskud paksult powerbare täis), venitasin ja seadsin end teiseks sõiduks valmis. Start läks nii 30% või nii. Minu kohta on see okei, sest tavaliselt on see protsent 0... :D Sain minema, olin hetkeks kiire, olin Rutgeri (võitis selle sõidu) peal. Mingi sakslane aga sõi mu lõpuks siiski välja, mis tähendas, et ma mingil hetkel natuke ära vajusin. Jätkasin koos esimese grupiga sellegipoolest. Tegime kõik paudid ning olin leidnud kiiruse, tundsin, et olen powerit täis. Sõitsin tagant-pealt asendist pundile peale, mis tähendas, et olin kusagil 4-5 positsioonil. Osad olid juba enne mind pundi ära lõiganud. Pärast u. 30 sekundilist kallutamist ja tõdemust, et olen suhteliselt mediocre stardi järel end juba esimese krüssu keskpaigaks esiviisikusse sõitnud tekitas minus hea tunde. Siis see aga juhtus. Mis juhtus? Kallutusrihm läks pooleks. Üle poorti vette ja kogu lugu. Tõmbasin paadi püsti ja tiksusin löödult ümber ülemise märgi kaldale. Naljakas oli see, et olime grupil juba nii palju eest ära sõitnud, et pärast püsti tõmbamist, paati ronimist ja seejärel tiksuma hakkamist, sain veel mõnda aega pundis "purjetada" ning üles märki ei jõudnud isegi mitte viimasena, olgugi, et ma ligi 4min juba absoluutselt kallutada polnud saanud. :D

Seega... Oleks ja poleks on pahad poisid. Kuid!! Poleks seda juhtunud, oleks mu tänased kohad 6 ja nt. 5 vms. See tekitab super hea tunde ja annab enesekindlust, et tugeva tuulega ma tõesti olen hea.

Nüüd, kus mu kohad on eilse haigusega ja tänase paadi lagunemise tõttu 35, RAF, 6, RAF on kulda jõudmine välistatud. Loodan homme hästi sõita, pääseda hõbedasse ning seal stabiilselt head sõitu näidata. Tean, et siin on nii palju häid sõitjaid, et paljudki jäävad tõenäoliselt hõbedasse.

Pole lugu, olengi MM-i ajaks ilusti värske ja padrunid rauas!!!

Karla

Saast!

Eilne ei olnud minu jaoks ülearu hea päev.

Merele minnes hakkas pea imelikult ringi käima ning esimese sõidu esimese krüssu keskpaigaks oli sellele lisandunud ebameeldiv peavalu, mis aina süvenes. See tähendas, et pea oli laiali otsas ning pautide ajal tegin mingeid väga imelikke liigutusi, sest tasakaaluelundid tegutsesid omasoodu. See tähendas esimeses sõidus 60-mehelises grupis väga mediocre 35. kohta.

Teiseks sõiduks oli peavalu veel süvenenud, nüüdseks oli see pea talumatu. Kuna kallas oli ülemise märgi suunas nii kui nii, siis tegin endaga diili, et purjetan teise sõidu vähemalt üles märki ning seejärel vaatan, mis keha arvab. Üles märki oleks ma isegi olnud suuteline jõudma suhteliselt ees otsas, 20 sees kindlasti, start oli ka täitsa hea, kuid valust tingituna ei jaksanud ma paati maha kallutada, mistõttu pidin kiiresti hakkama otsima vabat tuult, teised lihtsalt olid kiiremad. Jõudsin üles väga räbalas olukorras viimaste seas ning otsustasin, et sellel ei ole erilist mõtet.

Arvan, et see oli väga õiglane mõte, et ära tulla, sest sellest ülemisest märgist oli veel 1h kaldale krüssata ning see oli igate pidi kõige õudsem purjespordikogemus minu elus. Külmavärinad, pearinglus - ja valu, iiveldus ja tahe oksendada ei olnud väga ägedad ning tundus, et see ei lõppe kunagi, sest see maa kaldale oli lihtsalt nii-nii pikk. Lõpuks ma ikka kaldale jõudsin.

Täna on meil start kell 1, pea valutab veel veidi, kuid tunnen, et ees ootab uus võimalus ja kavatsen sellest kinni haarata. Hetkel puudub tuul ja sajab vihma, seda tegi ka terve öö vältel, eks näis, mis päev toob,

See ya,

Karla

Iso Britannia

Hei!

Nüüdseks olen juba omajagu päevi veetnud inglismaa pinnal. Käisime Stinaga isegi Londonis, kus oli suurepärane, olin täiesti üllatunud, et inglased nii kena linna on suutnud kokku panna.

Arhitektuuriliselt oli täiesti midagi hoopis muud, mida mu silmad enne näinud olid. Majad olid viimse detailini nikerdatud ja igale asjale kõvasti tähelepanu pööratud, erinevalt Eestis võimust võtvast minimalistlikust stiilist. Huvitav vaheldus.

Olgugi, et seal oli sigamõnus, siis oli Londoni käiguga ka probleeme. Nimelt olin terve öö autoroolis veetnud ning õhtuks oli mul raskusi tasakaalu hoidmisega, väsimus oli teinud oma töö. Sõitsime veel õhtul Weymouthisse ka, kus otsisime mingisuguse Bed&breakfasti ja sättisime magama.

B&B oli väga huvitav. Tegelikult oli tegu proper inglise pubiga, kus oli teine korrus peal ja meil oli seal tuba. Toas oli 20cm kaugusel voodist dušiboks. Väga viisakas! Siin maal euroremondist pole midagi kuuldud. Tehakse naelaremonti, sest siin on ju rahaks nael. See tähedab nähtavasti seda, et on näel ja haamer, millega kõik ka ära korraldatakse.

Nüüdseks oleme juba oma õiges elamises, koos Inglise koondise kutist sõbra ja Stinaga. 6ne majutus on, 3kesi on väga mõnus olla.

Inglastega elamine on täitsa tip-top, nendega rattaga sõitmine aga seevastu mitte. Siin maal ei ole võimalik fatburn trenni teha, ega ka taastuvat mitte. Siin on 2 varianti: Kas sõidad kõige väiksema käiguga ülesmäge, täiega pressides, või siis kõige karmima käiguga rämedalt mäest alla. Sirget teed ei eksisteeri lihtsalt. Kes oleks seda arvanud? Mägedest üles ronides pole hullu, seal jaksan hoida oma küll, aga mäest alla sõites nendel kuttidel küll peas kõik korras pole. Ma nägin täna enda spidomeetri peal numbrit 75km/h ja ma jäin ikka hulgi maha!!

Intervalltreeninguks seevastu on tingimused super. Tallinna Lubjakas või Tabaka tõus on NOHUUUUUUU!!!!!! võrreldes nende kahe tõusuga, mis ma täna ja eile võtnud olen. See on lihtsalt õudneeeeeeee.. Tabaka mägi on 6% kaldega, ja ronimine võtab mingi 2-3min vb? Eilne mägi oli kaldega 8-16% ja oli 3,5km pikk. Ma isegi ei vaadanud kaua ma seda üles rügasin, kuid üles jõudes oli tunne nagu oleks just lõpetanud Audentese sporditesti. See selleks...See mägi oli tänase kõrval ikka veel nohu, sest täna mäe jalamile jõudes esitas mulle küsimuse "Are you ready?" Ma mõtlesin retooriliselt, et kurat, millal ma siis lihaserushiks valmis pole? Kuid siis nägin liiklusmärki, kus seisis, et algava mäe kalle on 17%!!!!!!!!!! See oli vääääääga rets, mitte midagi muud polegi öelda. 1,5km oli seda ka muide. Kõige väiksema käiguga, püsti, täiega pressides, 7-8km/h. Väga hull oli, midagi muud ei oskagi öelda. Pulss oli kusagil 190 kandis. Aga!!! Minu pulsid muide on madalamad kui inglaste omad, hea seegi! Mäest üles jõudes jäi mööda sõitev auto seisma, jooksis autost pudeliga välja ja karjus: "Do you fancy some water mate?" :D Ilmselt mu nägu ei olnud just kõige meeldivam, midagi sellist, et annan kohe otsad äkki? Õnneks oli oma vesi kaasas ning pidin kahjuks sõbralikule autojuhile ära ütlema. Kõlab värdjalt, tean jah, aga kõige sürrimad kogemused selle reisi jooksul on just rattaga sõites. See on lihtsalt väga karm, mis siin toimub.

Purjetamise koha pealt... Eile käisin esimest korda veel, täna ka veidi. Eile oli esimene raks üle umbes 10-päevase pausi, seega oli tunne suhteliselt roostene, tuul oli tugev ja punt tugev. Täna oli juba parem, tuul oli ka vaiksem, seega sõitude jaoks valmis seadmiseks kulus see ma arvan ära. Homsest algavad sõidud, tuult nagu lubab, seega kõik peaks olema tip-top!

Üldiselt on siin eelmise aastaga võrreldes palju soojem ja reaalselt mõnus prantsuse riviera tunne on. Mõnus! Tunne on hea, eks näis, mis võistlusega toimuma hakkab.

Kirjutan ilmselt homme oma sõidu muljetest,

Karla