Tuesday, August 18, 2015

Ikka ei saa Pai

Päikseloojangu romantika. Siis oli veel kõik hästi! Mina vasakpoolseim

Ei õnnestunud meid täna kaugele Pai rajale sokutada. Avamerel tuult lihtsalt polnud. Samuti polnud seda kuni kella poole kolmeni ka siselahes. Kõik ootasid kaldal ja meie algne vaba päev, mis muutus ühe sõiduga päevaks, muutus kiiresti päevaks, mis venis klubis nagu härjaila. Lõpuks, kella kolmest peksti meid välja, sel korral sellele samale Ponte rajale, kus esimesel päeval väga hästi sõitsin.

Sinna jõudes oli olukord esimesele päevale vägagi sarnane, mis tähendas, et ka minu plaan oli vägagi sarnane. Tundus, et plaan on endiselt vägagi töökorras, sest üles märki tulin kuuendana ja alumiseks märgiks olime juhtgrupiga vahe nii pikaks venitanud, et tundsime end üpris mugavalt. Teisel vastutuule otsal läks kõik sama rida pidi nagu arvatud kuni umbes 200m enne ülemist märki vaikis paremal pool juhtgrupil tuul täiesti nulli ning pööras 30 kraadi vasakule. Ma pole kunagi nii kiiresti nii palju kaotanud. Kuna võistlejaid on siin vaid 38, siis kohtade kaotus polnud sugugi NIIIIII hull, aga see palju meetreid tagumised tagasi sõitsid oli muljetavaldav, vaata või taevasse ja näita ilmataadile thumbs up, hea töö, poleks uskundki, et selline asi võimalik on.

Aga, nagu näha, siis purjetamises on endiselt kõik võimalik. Nii langesin mina minutiga väga kindlalt kuuendalt kohalt 20ndaks ja alumise märgi tagant viiendana, kolmandana ja esimesena võtnud tõusid vastavalt 3ndaks, neljandaks ja 10ndaks. Kuna aus olles oli hämming päris suur, siis ei teadnudki, kas nutta või naerda, mistõttu emotsioon lihtsalt puudus, sarnaselt nagu puudus toimunule loogiline seletus. Vägistasin end lõpuks tagasi 18ndaks, aga see on üpris väike vaevatasu selle porno eest, mida meiega parem rajapool ette võttis.

Kes soovib, siis seda sõitu näeb http://www.sailing.org/olympics/rio2016/multimedia/live_tracking.php siit järgi, tagant järele on peaaegu, et koomiline kuidas osa rahvast üks hetk lihtsalt seisma jääb. Koju tulles oli veidigi lohutav see, et minu kallis kaalutlev abikaasa oli pärast trackingu vaatamist endast väljas ja ütles, et soovis arvuti vastu maad katki visata. See tähendab, et vähemalt ühe asja ma täna võitsin, minu närvid olid paremad - ja mina pidin selle kahjuks ise läbi elama!

C'est la vie!
Karla

No comments: