Sunday, January 18, 2009

I´m Going To Miami, Welcome To Miami (Will Smith)

HEI!
Olen nüüd kohal!
Algatuseks lennust. Kui arvestada välja fakt, et minu taga istus väga sophisticated leedulanna oma 50ndates, kel oli suur karvane kasukas, mis haises nii higi järele, et Lauri ja Marko käest võite küsida, meil jõusaalis on üks kutt, kes haiseb sama moodi! Kõigele lisaks, ta veel läkastas ka iga 2 sekundi tagant, ilma, et paneks kätt suu ette. Sellegipoolest sain ma sellest kiiresti üle, sest suure JUMBOJETI peale oli meid kokku umbes 50, mis tähendas, et kõik said üle 4 istme magada, kaasa arvatud mina. Väga mõnus oli. Lend läks libedalt.
Nüüd aga juba Miamist!

Algatuseks, on siin õhtul nüüd, kell pool 11 20 kraadi sooja. Käisime õues lühikeste pükstega jalutamas, väga mõnus oli. Kuid tegelikult alustaks ma hoopis algusest:
Jõudes meie neighbourhoodi, oli meil suu väga lahti, sest igal pool olid mustad ning tegemist oli kõige ehtsama getoga, mida ette kujutada oskad. Kõik aga muutus paugu pealt, ühe ristuva tänava juures sai mõttelise joonega slumist eliitlinnaosa. Täpselt selle piiri taga asub ka meie kodu, mis on ausalt, parim majutus, milles ma kunagi olnud olen. Lisan ka pilte:





Igatahes, tegu on väga euroopaliku apartmendiga, väga minimalistlik ja mulle väga meelepärane. Köök on suurepärane, Stinale kindalsti väga meeldiks, siin on kokkuraamatud ka meil ning külmkapp on terve garaaži suurune, nii nagu USA-s juba kombeks on. Dušširuum on ka selline, muidugi on neid esiteks 2, teiseks on duššil ka need masseerimismasinad vms, mis on väga head. Rõdu on ka hea, kus asju kuivatada. Elame viiendal korrusel, 6ndal asub terrass basseini ja päevitamistoolide ja kõige muuga. Apartmendiga kaasnes kõrval majas asuva Jõusaali pääse, nii, et vaatan ilmselt mingi päev sinna ka.
Edasi, üle tee on muidugi CVS Pharmacy, väga mõnna on, kui pood nii lähedal on. Ümber nurga on sushi baarid ja värgid, diivanid on tänava ääre peal nii nagu välikohvikud raekoja platsis, kuid väga lõunamaise tooniga. Superkaif!
Õhtustasime loomulikult ka juba u. 300 meetri kaugusel kodust asuvas Cheesecake factory-s. Mina võtsin "väikse" Ceasari salati ning Ene ja Ants jagasid Stina, sinu lemmikut, Farfallet selle kana ja mölluga. Seejärel tegime väikse jalutuskäigu ning tulime tagasi koju.
Esmased muljed on, et ei taha vist tagasi tulla. Olen otsinud USA linna, mis mulle igati istuks ning see võib vabalt olla SEE ÕIGE!
Praeguse seisuga on kõik väga super, homme üritan vaadata ka klubi üle, ookeani ääres küll juba käisin, vesi oli soe!
Homseni!
Olge muskad!

3 comments:

stina said...

ma olen lihtsalt niiiiiiiiiiii kade !!!!!!!

Anni said...

ei no siis ma olen reaalselt solvunud, kui sa tagasi ei tule.

aga jah, naudi sajaga!!!! ja mina hioan sulle igatahes pöialt!

Kalli!

Anne-Mari said...

mina olen ka kade. hakkan siis kunsti kontrolltööks õppima:D

have fun!