Monday, September 14, 2009

Esimesed sõidud peetud

Ega see väga meeldiv ei olnud minu jaoks. Ütlen alguses kohe ära juba.

Esimene sõit oli enam-vähem olla, kahe sõidu vahel tekkisid külmavärinad ja hakkas järsku väga halb. Teise sõidu teine krüss ma ka lõplikult kustusin, ei jaksanud enam lihtsalt kallutada.

Tegelikult läksin ma merele juba mingi 9.45, et jõuda 11ks starti. See oli kokkuvõttes keerulisem kui ma arvasin, sest Toomasel läks kaldal veel aega ning seejärel ta ei leidnud mind merelt üles, mistõttu läksin puksiiri asemel enamus maast ise. See aga tähendas, et jõudsin starti liiga hilja. Mingi 7min enne starti ma arvan. Jõudsin vaevu kontrollida märkide täpsust ning siis oligi juba start.

Tegin pesuehtsa Karpakika, mis õnnestus 100%. Olin Alsogaraydel ja muudel loomadel ees-all. Läksin veidi rohkem paremale kui teised ja tuule pöörates otsustasin, et on õige aeg pautida. Kõik nägi välja lilleline, olin enda silmade läbi teisel kohal, sest tuul oli päris korralikult paremale shiftind. Kallutasime ühe GBR-iga koos seal silmad peast välja ning isegi ülemise märgi lähistel nägi kõik veel suurepärane välja. See aga kõik oli mööduv, sest u. 300m enne märki pööras tuul umbes 30 kraadi tagasi vasakule, lastes terve pundi sealt poolt tulevaid meil eest läbi. Ei läinud kõige paremini. Bakstaagis olin jällegi aeglane, taganttuules tegin vahe tasa. Teine krüss oli suurepärane. Algus vähemalt. Sõitsin tuule järgi, oli väga hea fiiling ja kõik liikus paremuse poole. Seda vaid selleks, et saaksin enne ülemist märki samal moel nagu eelmine krüss kõik ära anda. Ära andjate seas oli ka nt. OM kuld Goodison, seega see ei olnud mingi minu luulu, et sealt võidab, vaid lihtsalt ei jopanud 2x järjest. Taganttuulega sain veel paarist mööda ja finishi kohaks oli 22.

Teine sõit oli hullem kui esimene, kõvasti. Tuul oli just vasakus faasis, seega otsustasin paremalt startida, et saaks kohe pautida ja tõusvat sõita. See ei õnnestunud mul, ütles selle peale see mees, kes isa soovitusel kellelegi haamriga pähe lõi. Start läks mul natukene sinna pimeda koha poole, kuid pautida ma suutsin ja vaba tuule leidsin ka. Sellest aga ei olnud suurt kasu, sest see kord tuul enam tagasi pöörata ei tahtnud, vaid jäigi vasakule, hoopis pööras veel juurde. See tähendas, et pealt vaates nägi minu krüss välja lihtsalt ümber raja sõiduna, u. nii, nagu vaataks kuidas teised sõidavad. Ei olnud hea tunne. Tunnistan, et vahepeal oli käega löömise tunne, kuid mingil moel ma sinna üles märki siiski jõudsin ja bakstaagis olin juba pingutusvõimet täis ja olin seal ka kiire. Püüdsin pundi kiiresti kinni ja taganttuulega tegin veel kohti. All olin miski 20, mis ei oleks üldse halb olnud. AGA....Teiseks krüssuks mind enam lihtsalt ei jätkunud. Ei jaksanud kallutada ja kaotasin kõvasti kohti. Üritasin ka lõpuks vasakult, kuid just see krüss võitis metsikult paremalt. Mis siis ikka? Taganttuulega tõusin mingi hunniku kohti, finishis 30.

Siinsete purjetamistingimuste peale ütleks ma, et siin ei ole lihtsalt võimalik sõita uimasena, tuimana, nii nagu ma praegu selle haiguse tõttu olen. Tuul on nii keerutav, pagiline, et lihtsalt ei ole võimalik sõita siis. Sellegipoolest on igas halvas ka natukene head, sest tembeldan selle päeva täiesti ebaõnnestunuks, kuid olen ilusti siiski kuldgrupi graafikus, mis tähendab, ma vähemalt loodan, et tähendab, et ma olen võib-olla, et veidi stabiilsemaks muutunud ja sõidan isegi alavormis olles enam-vähem.

Alavormi kohta aga ma veel midagi ei räägi. Eks homme näeb, olen nüüd tahtmist täis. Kui ma täna ebaõnnestusin ja olen hetkel 48ndal kohal, siis ma tahan näha milleks ma olen suuteline kui mul sõidud välja tulevad. Vormis olles on see koht muidugi ideaalne purjetamiseks. Väga mõnus.

Olen positiivne, loodan, et te olete ka!
Homme tähtede poole
Karla

1 comment:

martin said...

Edu sulle homseks päevaks.
Ja küta:D