Valmis... Enam vähem

Hei!

Aeg on Palmal lennanud Concorde-i kiirusel meie Tallinn-Helsingi propellerliinil, ehk siis liiga kiiresti! Päevad on olnud täidetud veetreeningutega, millele on järgnenud rattatrenn. Vahele jääv aeg on vähemasti minul kulunud lõõtsutamiseks, venitamiseks ja end töövalmis hoidmiseks, sest ma pole pärast Miamit selliseid mahte kahjuks tundnud.

Nüüd on aga aeg nii kaugel, et esimene võistluspäev koputab juba uksele. Mitte vaikselt, aga umbes nii, et ta on seda juba 15min teinud ja keegi pole reageerinud. Teisissõnu on homme esimene sõitude päev. See tähendab, et eilne ja ka tänane päev on jällegi veidi rahulikumad, et võistluseks puhanud olla ja heas konditsioonis peale minna. Eile saime ilusti registreeritud ja mõõdetud. Minu vööris ilutseb pildil näha bow nr. 4. Ma päris täpselt ei tea kuidas, aga kuidagi on see seotud maailma ränkinguga, sest kõigil headel on see number väike, vähe kehvematel vähe suurem. Loodame, et suudan oma number nelja mainet siis ka regatil hoida.

Kerge see olema ei saa. Esiteks on laseril tavapäraselt tugev konkurents ja teiseks on esimesteks päevadeks päris korralik ilmaennustus.

Ma ei usu, et ma õpingute tõttu väga alla käinud olen ja täielik nõrguke olen, kuid see, et me siia vaid 5 päeva tagasi jõudsime annab tugeva tuule tingimustes kindlasti tunda. Kallutamisvorm pole veel jõudnud tõusta. Teisalt toetab mind jällegi uus ISAF-i võistlussüsteem. Tegu on väga sarnase süsteemiga Miamile, ainuke vahe seisneb selles, et kolme medal race-i asemel on 2. See tähendab minu jaoks, et kvalifikatsiooniring, esimesed kolm päeva, tuleb piltlikult lihtsalt üle elada ja siis finaalides saab näha, mis, miks ja kuidas, mulle sobib! 

Kuna Miamis olin ma uue süsteemi tõttu kõige suurem võitja, siis küsiti minult ka arvamust, mis ma mõtlen:

At ISAF Sailing World Cup Miami new formats across the fleets were trialled and Palma will see adaptations of the formats applied to the next instalment of the Sailing World Cup.

With three double-point Medal Races at ISAF Sailing World Cup Miami Estonian Olympian Karl Martin-Rammo blitzed the day, winning two races and finishing second in the other to move up dramatically to second place overall.

Two Medal Races will help determine the winners inPalmaand the Estonian is keen to see modifications, “I really like the fact that ISAF is trying new things. I think sailing needs changes to make it more interesting for the fans and trying to work in that direction will benefit us all. Keeping that in mind, I really like the carryover or carry forward race. That makes the qualifying round similar to other sports.

“Usain Bolt doesn't always run the fastest in the qualifiers; it's the finals that matter. So the new system puts more emphasis on the finals, which makes it more interesting for the fans and competitors also.”

Whilst Rammo benefitted significantly from the three Medal Races he is pleased to see changes forPalma, “Even though I did really well, I think three races might be too much. Of course it keeps things open, and makes the medal round day as a winner takes all, but on the other hand, having that many races makes it hard to follow for the fans. It is a perfect amendment to the version we had in Miami, in my mind.”

Link artiklile: http://www.trofeoprincesasofia.org/en/default/actualidad/noticia/text/undefeated-crews-face-off-in-49er-fx-at-trofeo-princesa-sofia-mapfre

Jääb üle veel täna törts merel käia, paat viimseni valmis seada, end homseks välja puhata ja siis saan jälle öelda "Game ON!!"

Karla

Palma - kaua tehtud kaunike!

Mehu meistriteos meie tripist

No hei!

Lõpuks oleme pärast pikka navigeerimist ja mööda Euroopat vuramist Mallorcal kohal. Ja nagu pealkirigi reedab, siis oh kui hea on! Aga... sinna me veel jõuame. Üle pika aja tunnen, et võiks kirjutada pika jutu kokku mitte lihtsalt, et tegin nii palju trenni ja naa palju trenni, igav lugeda, I guess!

Meie "reis", nagu mu sõbrad seda nimetasid, hakkas kolm päeva tagasi kui Tallinnast lõpuks Lääne suunas ajama panime (faktide õigsuse mõttes märgin ära, et tegelikult sõitsime algul pigem lõunasse). Ma ei tea, kas asi oli selles, et Palmale sõit oli minu plaanide kohaselt juba palju viibinud ja olin äksi täis, et kiiremini siia jõuda või oli tegu hoopis sellega, et mina olen loll või siis hoopis sellega, et lätlased ja leedukad on ainsad riigid, kes ei suuda linna algust tavapärase asula alguse märgiga tähistada ja linn algab lihtsa valge nimesildiga, aga igal juhul ei kestnud meie rutakas algus pikalt. Mõned kümned kilomeetrid pärast Ikla piiripunkti peatas meid kohalik miilits, kes tahtis mind ilusa päikesepaistelise hommiku puhul tervitada ja seejärel väga malbel toonil uurida, miks ma asulas, kus lubatud teadupärast 50km/h 105ga sõidan? Mina ei osanud midagi kosta, sest mul polnud õrna aimugi, et ma linnas olin. Pärast lubade ära võtmise, müstiliste trahvide ja muu sellisega ähvardamist üritasin talle olukorda seletada ja imekombel ta vist isegi sai minust aru. Proovisin talle seletada ka seda, et ma olen siiski "Olympic athlete" ja mul on lubasid kangesti vaja, et Euroopasse võistlema minna. Lätlasena, mõistvad inimesed nagu nad on, saime viie minuti möödudes kogu mu rahakoti sisu vastu taas liikuma. Seal juhtus olema 65€.

Edasi läks elu libedamalt. 16h (vist?!) möödudes olime Berliinis ja umbes 22h kulus meil vist kokku, et Antwerpenisse konteineri juurde jõuda. Keskmine kütusekulu oli 7,1. Sellist numbrit polnud ma Land Cruiseril varem näinud, polnud ilma käruta väga tuuritanud mööda ilma. Konteineri juures ootas meil meeldiv üllatus. Kohalikud logistikud olid selle juba tühjaks laadinud ja meie asjad olid angaaris üksteise kõrval nagu purgid poeriiulil meid ootamas. Pean siin kohal veel toonitama ETS Logistika head tööd ja väga meeldiva üllatuse põhjustamist!

Antwerpeni üllatus

Edasi kulges meie tee üle mägede ja läbi orgude Barcelona poole. Tee peal juhtus veel üks aps, saime käru kummist jagu. Polnud hullu, asjad olid kaasas, läks teine alla ja sõit võis jätkuda. Veetsime veel päeva Barcelonas Mehu sõbrannade seltsis ja õhtul veeresime ühes oma killavooriga laevale. Laevas ootas meid karm reaalsus - põrand ei ole ülearu pehme! Tänu siia sõidu edasi lükkamisele pidime ka laevapileteid muutma, mistõttu nüüd meie jaoks enam kajuteid ei jätkunud. Kuna tegu aga rekkameeste laevaga, siis niisama puhveteid ja baare pole, kus lamada saaks toolidel. Nii me põrandal magades lõpetasimegi. Uni oli pärast mitmepäevast autosõitu küll hea, aga hommikul oli keha selline nagu oleks kolm korda teise korruse aknast plaati hüpanud.

Närtsind lilleke

Mäster beedruum profipurjetaja style

Tegudele asumisega meil pikka ootamist polnud. Hommikul saime kätte apartmendi, viisin keevitusse oma USA-s pooleks läinud käru, käisime söögipoe turneel ja läksime vee peale. Oh kui hea on jälle purjetada! Nendeks hetkedeks, mis täna merel veetsin kadusid kõik lõputööde ja eksamite mured, elu tundus stressivabam. Kaldale naastes ootasid need mured mind küll nagu fännid lennujaamas olümpiasangarit, kuid ju see on lihtsalt one of those things, mille ma pean ära tegema! :) Õhtu ootel käisime Reinul lennujaamas vastas, veeresime lihaste ellu äratamiseks tunnikese rattaga ja oligi õhtu käes.

Homme juba suuremate võimsustega töörežiimile,
Karla

Team

Hei!

Pärast USA laagri lõppu olen enamuse ajast veetnud Eestis. Prioriteediks on olnud kool ja selle lõpetamine, mille kõrvalt olen jõudnud tegeleda ka füüsilise ettevalmistuse ja kerge seljahäda seljatamisega. Olgugi, et tegelikult peaksin juba olema Mallorcal ja treenima nädala pärast algavaks MK-etapiks, siis konteinerivedu USA-st Euroopasse on kahjuks pikem protsess kui olin arvanud ja seetõttu on minu treeningprotsess veninud. Homme pühin maarjamaa tolmu siiski viimaks jalge alt ja alustan oma teekonda soojematesse Euroopa piirkondadesse.

Kodus oldud aja jooksul on palju selginenud ka minu järgmise (nüüdseks tegelikult juba ammu käimasoleva) olümpiatsükli toetusmeeskonna koosseis. Ma väga loodan, et see ring laieneb veel sel aastal enamgi, kuid usun, et nüüd, napilt enne Euroopaturnee algust on viimane aeg teha teatavaks minu abilised ja toetajad!

Olen väga õnnelik, et minu ümber on paljude aitajate toel kogunenud meeskond, kes ei huvitu mitte vaid ühekordsest toetusest, vaid kogu projekti käigust. Nad oskavad märgata potentsiaali ja sellesse investeerida. Tänu nende investeeringule ja minusse usule saan järgneval neljal aastal keskenduda olulisele, purjetamisele. Nende toel paranevad kindlasti minu treening- ja võistlusvõimalused ning võimalused, kuidas hooaega üles ehitada. Olen neile väga tänulik!

Minu toetajad järgmisel neljal aastal:

+ Minu treeningvõimalustega abistaja järgmiseks neljaks aastaks:

Lisaks neile aitab mind sel aastal veel ETS Logistika, kes abistas mind talvise Miami laagri osas ja kõigi konteineriveo toimingute osas

Veel kord, suur tänu teile kõigile ja juba homme stardime koos Euroopa hooaja alguse suunas! 

Nüüd, kus hakkab minu purjetamisele ka uuesti elu sisse tulema, hakkan ausalt ka blogi aktiivsemalt uuendama.

Järgmise korrani,

Karla

Laagri lõpp

Hei!

Meie algne plaan võistelda Clearwateris, 21-24 veebruar toimuval Põhja-Ameerika karikaetapil sai juba ammu hundipassi, sest sinna sõit oleks läinud kallimaks kui olime arvestanud. Tegime kiiresti süsteemi ümber ja plaanisime jääda Miamisse treenima. Seejärel tuli aga välja, et selleks, et konteiner õigeaegselt Euroopasse tagasi jõuaks, peame veidi varem selle tagasi saatma. Nüüd on see aeg kahjuks käes ja homme peaks kõige sujudes toimuma konteineri pakkimine.

Käru läks pooleks!

See tähendab omakorda, et treeninglaager on selleks korraks suures plaanis läbi. Merele enam ei lähe, samuti ei saa sõita ratast. Loomulikult teen üldfüüsilist edasi, kuid suures plaanis kavatsen ka veidi puhata, et koju jõudes saaks nädala keskenduda kooliasjadele ja seejärel juba Euroopaturneele minna.

19. jaanuar käisime esmakordselt vee peal ja 19. veebruar viimast korda. Selle kuu jooksul kogunes 92h meretreeninguid + umbes poole sama palju jagu füüsilist. Meretundidest olid väga paljud ka võistlustunnid, mis tähendab, et on extra kasulikud. Olen rahul ja usun, et see laager aitas mul Euroopa hooajaks end paremini valmis seada.

Pärast Ft. Lauderdale-i võistlust seadsime end taas sisse koduses Miamis ja lõhkusime veidi üle nädala trenni teha. Meretrennid on olnud väga produktiivsed, kuid kerge tervisehädaga, kurguvaluga, olen mõned füüsilised trennid ära jätnud - olen siiski purjesportlane ja siia kaugele maale sõitsin eelkõige purjetama. Seega otsustasin keskenduda merele ja kui konditsioon ei luba, siis füüsilise ära jätta. Kokku jäi ära vist 2 trenni.

Edasi nagu öeldud, pakime konteineri ja pärast seda naudime sooja ilma ja teeme veidi füüsilist. Kirjutan vast ikka veel.

Karla

FTW!

Hei!

Tänasega lõppes Ft. Lauderdale-is peetud olümpiaklasside regatt, kus ülekaaluka esikoha saavutasin. Kokku jäi 8-st sõidust minu arvele 5 esikohta (5 shampust), 2 teist kohta ja 1 kolmas koht.

Tänane päev tõi tugevama tuule ja suure laine, mis oli hea, sest näitas mulle mu nõrkasid kohtasid. Nõrga, psühholoogiliselt ja taktikaliselt raske ilmaga olen praegu suurepärane, kuid tugevama briisiga jään enda tippvormile veel kõvasti alla. Tasuks tänastest sõitudest 3. ja 2. koht, kusjuures viimases libises võit käest umbes poole paadipikkusega. Samas oli juba esimese sõidu kolmandast küll ja veel, et kindlustada regatil kokkuvõttes esikoht.

Sellega said minu võistlused siin Ameerika mandril otsa. Minu saagiks jäi MK-etapi hõbe ja väiksema kaliibriga, kuid siiski korraliku rahvusvahelise konkurentsiga (6 riiki) regati esikoht. Tsiteerides Eesti poliitikuid nagu ma varemgi teinud olen, siis "pole paha!". Kui veel statistikut mängida, siis 22-st võistlussõidust sain 8 esikohta, 3 teist kohta ning ühe kolmanda.

Homme luban endale selle laagri 3nda puhkepäeva. Oleme siin ju 16ndast jaanuarist saadik, keha vajab vahepeal ikka turgutust ka. Sealt edasi lülitume taas trennilainele, et Euroopas algavaks hooajaks korralik põhi alla laduda ja füüsiliselt paremasse konditsiooni jõuda. Kõrvalt jälgijatele saab järgnevad nädalad ilmselt vähe igavamad olema, olen teid võistluste sõiduvõitudega ära hellitanud, nüüd peate trenniga rahulduma. Sellegipoolest, püsige lainel, hoian teid ikka jooksvalt asjadega kursis.

Karl-Martin (Selle peale öeldi autasustamisel, et "a name I cannot pronounce, so the sailor from Estonia")

Keerutaja

Hei!

Oleme selle nädala treeninud Ft. Lauderdale-is, kus on suurepärane. Tingimused on merel ideaalilähedased olnud ja miljöö on samuti aukartust äratav. Kuna klubi on kanalitest sisse, siis ootab meid igal hommikul u. 20 minutiline pukseerimine mereväravasse. Kui te aga arvate, et see on totter, tüütu ja igav, siis te eksite. Suure panuse selle huvitavaks tegemiseks annab otse meie klubi kõrval asuv superjahtide sadam.

Selliseid jahte nagu üleval seisva pildi peal on siin hulgi. Pildil olev jaht maksab 280 mlj $, aga mis mind selle juures paelub on see, et täna sellest jällegi mööda pukseerides oli nii nagu pildilgi see küljel olev luuk lahti. Võib ju 280mlj maksta, aga mis te arvate, mis sealt seest vastu vaatas? ÕIGE - Kaks laserit! Eks need rikkad inimesed ikka teavad, mis lõbus on! 

Olgu, olen lobanud küll nüüd juba, asja juurde: Lauderdale-i läksime siiski võistluse pärast ja nüüdseks on esimene päev juba seljataga. Kui treeningpäevadel saime mõnusat suure laine peal hullamist, siis täna oli tuul hoopis maa pealt ja oi oi kui keerutav. Tehti kolm sõitu, millest minu saagiks jäi kolm võitu. Tulemusi vaadates (http://www.yachtscoring.com/event_results_cumulative.cfm?eID=770) võib tunduda, et asi oli lihtne ja lilleline, kuid tegelikult pole ma ammu nii keerulise tuulega sõitnud. Õnneks minu jaoks asjad tundusid laabuvat, üritasin rasked olud enese jaoks võimalikult kergeks lahti mõtestada ja proovisin põhilistest asjadest kinni pidada ning lihtsaid, totraid vigu mitte teha - töötas! 

Minu üllatuseks tuli kaldale jõudes välja, et sel regatil on kombeks sõiduvõitjatele shampust jagada. Kuna ma kõigis tänastes sõitudes esimene olin, siis olen nüüd kolme shampuse võrra rikkam. Peale selle ootas meid kaldal mõnus BBQ, kus võistlejad said omavahel juttu puhuda ja muidu mõnusalt aega veeta ilma, et kõik mossis nägudega oma hotelli poole minema jookseks. Väga vahetu õhkkond ja tundus, et ka inimestel, kel nii hästi ei läinud oli koosviibimise lõpuks tuju juba veidi parem. 

Tänane saak :D

Homme uus päev, uued tuuled,

Karla

Hõbeda järelkaja ja edasised tegemised

Hei!

Täna möödus kolmas päev minu MK teisest kohast. Nende päevade jooksul on aga üpris palju juhtunud.

Esiteks ilmusid eile uued maailma ränkingud, kus ma olen tõusnud juba üllatuslikult kõrgele, 6ndale kohale. Sellega olen hetkeseisuga ka kõige kõrgema asetuse Eesti purjetaja, üks kõik mis klassis. See võib tunduda tühise asjana, kuid sportlase jaoks on tegu päris suure enesekindluse allikana, sest tead, et oled parem kui 700 ülejäänut edetabelisse mahtuvat. Nii ette on Eesti purjetajatest minu andmetel üldse jõudnud vaid Tõnisted, Karpak ja nüüd mina. Seega on, mille üle rõõmustada, seda enam, et laser on kõige tihedama konkurentsiga paadiklass.

World Rankings

Teiseks olen purjetamismaailmas kogunud päris hulga tuntust. Suure panuse sellesse andsid kaks asja. Esimene neist oli minu uskumatult hea medali ringi sõitude päev, millist enne purjespordis polnud nähtud ja teiseks show, mille finišeerides korraldasin. Salto pilt on jõudnud ilmselt enam-vähem iga purjetajani ja nüüdseks on see ISAF-i (rahvusvaheline purjetamisföderatsioon) facebooki timeline-i pilt, minu fännide abiga loomulikult, seega aitäh like-ide eest!


Nüüd, kus on aega veidi möödas, olen ehk toimunut juba ka ise vähe paremini seedinud. Ma olen piisavalt kindel sportlane uskumaks, et suudan väga hästi purjetada. Palusin ka poolehoidjatel regati alul kannatust varuda öeldes, et mul võtab käima saamine veidi aega. Ma ei usu, et keegi arvas, et ma end nii hästi käima saan. Ja kui nüüd ausalt tunnistada, siis ma isegi. Viimane päev klappis kõik. Teadsin, et olen suuteline medali ringis suurepäraselt sõitma, sest mulle see sobib, kuid selliselt domineerimine tundub hetkel tagasi vaadetes endiselt sürreaalne.

Igal juhul, need on need hetkel, mille nimel sportlane elab. Või vähemalt mina kindlasti. Hetked, kus tunned uskumatult head flow-d ja sellist kindlust ja jõudu eneses, et mitte miski ega keegi ei saa sulle vastu. See on üks ütlemata mõnus tunne ja selle poole tasub püüelda. Olen seda oma karjääri jooksul erinevatel tasemetel vaid üksikud korrad tundnud, nii kõrgel tasemel oli tegu teise korraga (2010. MM-i esimene päev, kohad 3; 1).

Tunnen, et sellist boosti oli mulle vaja. Olen maksimalist ning seda mitte ainuüksi spordis vaid elu suhtes üldiselt. Tahan kõike ja soovitatavalt korraga. Seetõttu on vaja selliseid hetki, mis meenutavad kui uskumatult tore purjetamine on ning mille nimel ma kõike seda vaeva näen. Sellised teod annavad jõudu ning usku, et olen õigel teel ning võimeline jõudma selleni, millest elu aeg unistanud. Loodan, et oskan sellest tulemusest ammutada enesekindlust kuhjaga ning järgmistel regattidel oma maailma tipptaset hoida ja samm sammult ikka üles poole ronida.

Täna oli mul uue tsükli esimene treeningpäev. Oleme kolinud uude kohta, Ft. Lauderdale-i. Sealsed tingimused kujutavad endast veel soojemat ja helesinisemat vett ja suuri ookeani laineid, mille peal end täna kui väike laps kommipoes tundsin. See on hea vaheldus Miami Biscayne Bayle, mille peal veel järgmisest nädalast kuni veebruari lõpuni nühkida saame. Sel nädalavahetusel ootab meid Lauderdale-is ka veel üks regatt, kus usutavasti saame väga head suure grupi treeningud. Plaanin seda võtta hea trennina ja üritan jõuda kõrvale teha ka füüsilist. Suures plaanis oleme sukeldumas sügavasse treeningrütmi, hommikul merel, õhtul jõusaalis/ratta seljas. Üritan teid asjade käiguga jooksvalt kursis hoida, nagu ikka.

Ft. Lauderdale YC

Olge mõnusad,
Karla