Kindlus on purjetamises üks väga väga suure osakaaluga faktor ning lubanud veidi sisukamat postitust räägiks ma teile sellest. Võib-olla küll mitte kõige otsesemas mõttes, kuid siiski.
Nimelt, räägin teile vahelduseks ka oma treeningutest, mis muide väga hästi ning plaanipäraselt kulgevad. Merel olles tunnetan päris suurt erinevust eelmise hooaja sama aja ning praeguse hetke vahel. Aspektid, mis kinnistusid eelmisel hooajal alles laagri käigus, pärast MK-etappi, on praeguseks mul juba suhteliselt hästi kontrolli all ning asja veel paar päeva lihvides suudan viia progressi nii kaugele, et paari-3 kuulist eemal olekut ei olegi märgata.
Seda muu seas väidavad juba praegu kõik, kellega ma merel treeninud olen. See tähendab aga päris kirjut seltskonda, sest võistluste eelsel Miami lahel on paati rohkem kui näputäis ning kõik otsivad rada, millel harjutada. Väidavad kuuldes, et olen eemal olnud, et ei ole aru saada või, et ei ole võimalik. Igate pidi, minu jaoks suhteliselt kiiduväärt sõnad. Fakt, et poisse, kellega koos harjuda jagub, on väga kaheti võetav. Iseenesest on see ülimalt tore, et on, kellega end võrrelda. Teisalt pole minu ettevalmistusperioodis praegu see hetk, et end teistega mõõtma peaksin. Olgu see siis vorm, juuste pikkus või mõni kolmas asi. Peaksin keskenduma ette kirjutatud asjadele ning end arendama.
Samas, nagu esimeses lõigus räägitud, on need faktorid juba üsnagi heal tasemel ning usun, et MK-etapi hea, keskmise või halva tulemuse puhul manöövrite aegluse ja muu taolise taha pugeda ei saa. Seega on kokkuvõtteks usutavasti väga hea, et suudan end jagada poistega mõõduvõtu ning iseseisva arendustöö vahel. Hoiab mu motiveerituna iga minut, mis ma merel veedan. Hoiab asja tasakaalus ega muuda tööd liialt rutiinseks, olgugi, et seda sõna veel merd mainides kasutada ei tahaks, nii mõned kuud või nii.
Üldisemast aspektist vaadatuna on aga nii, et meie soojaks sõidu periood hakkab tasa ja targu otsakorrale saama ning kätte hakkab jõudma aeg, mil iga roju vastutab oma heaolu eest ise ning seab end võistluseks täpselt nii valmis nagu tema seda heaks arvab. Uskuge mind, võistlusootus on vähemalt minul juba väga suur! Viimasest rahvusvahelisest regatist on juba 4 kuud! Õudne! Varsti aga see kõik muutub ning 2011 hooaeg võib täies mahus alata.
Mis muud kui homseni,
Karla
1 comment:
Tore on vahelduseks Su mõttetööst ka lugeda. Selliseid postitusi võiks tihedamini olla!
Post a Comment