Korraks koju

Hei!

Olen nüüd otsa pidi jõudnud kohe täitsa koju, et siin veidi reaalset varakevadet nautida ja endale mitte ette kujutada, et elu ongi nii ilus. Pean tunnistama, et kartsin veidi hullemat. Olgu, et näen veel kohati lumehunnikuid, siis on asi vähemalt aknast vaadates väga suurt potensiaali omav ja hakka või arvama, et Eestiski tuleb kunagi suvi!

Autosõit Barcelonast Hyeresi ning sealt edasi lennuki peale Nice-i klappis meil hästi. Püreneede külge pidi sõites tundsime vaid väga vastikut, kindlasti ligi 20-25m/s puhunud külgtuult, mis paadi tagant ära tahtis viia. Osadel ta seda tegigi, seisid nukralt tee ääres ning putitasid killavoori, et kuidas kõik korda saada. Prantsusmaale jõudnud, oli suurim probleem minu jaoks see, et olin veel endiselt "Gracias", "Hola" ja "Por Favor" lainel, seega kui oleks olnud vaja öelda "Bonjour" või midagi selle taolist ning minu suust kõlasid veel need ees pool mainitud, siis vaadati vahel ikka veidi viltu!

Aga nüüd veel Palma regatist:

Loomulikult, võime ilmselt kõik koos nõustuda, et tulemus ise, see 49. oli alla poole igasugust tänapäevast arvestust. Mina vähemalt arvan nii. Osati julgen pugeda endale tekitatud lisapinge taha, mida poleks ma endale tohtinud istutada. Teisalt tunnetasin veidi liialt pikaks jäänud vahet eelmise laagriga ning fakt, et läksin Palmale vaid mõni üksik päev enne starte, et end mitte väsitada ning võistlusest viimast võtta, kukkus kangesti valesti välja. Olin vastupidiselt plaanile, olenemata suhteliselt paljude pausidega kulgenud reisist siiski väsinud. Kui Eestist hakata tulema esmaspäeval ja sihtpunkti jõuda reedel, siis tahes tahtmata jätab see jälje. Tundsin end paadis võõrkehana, eriti esimesel päeval ning vahest oligi seal kirves maetud. Esimese päeva nö kindlad sõidud, mis kesksuvel oleks mulle ilmselt toonud vägagi positiivsed kohad, olid minu jaoks suhteliselt ebameeldivad ja mitte pooltki nii nauditavad kui tugeva, kuni 15m/s-ni puhuvas tuules nad minu jaoks olema peaksid. Mõningad punktid esimesest päevast ning mõni apsakas veel ja kuldfliit jäigi vaid tahteks.

Samuti ei ole ma päris kindel selle Palma venue õigsuses näitamaks head purjespordialast vormi. Ärge saage valesti aru, võistlus näitab alati koha kätte, kes on vormis ning kes mitte, kuid mingisugune varjatud külg sel võistlusel siiski oli. Nimelt tuli ääretult palju kasutada krüssude lõpus layline-i, nendest üle minna ja väga nahhaalselt raiduda. See pole aga minu loomuses ning seetõttu vahetusid nii eelsõitudes (kusagil 5-10) ja finaalides (enamasti 1-3) kohad tihti teise kümne kohtade vastu. Sõitsin lõpud liiga konservatiivselt ja lasin nurgaka poisid lõpuga mööda.

Hetkel võib tunduda, et tahan teie ees kõik välja vabandada, et miks ma jube saast olen. Tegelikult pole asi üldse nii. Mõtlesin, et jagan teiega veidi oma tundeid, et mis juhtus ning miks on koht 49. mitte nt. 19?! Kohale vaatamata oli regatis palju palju positiivset. Oli ju esimene võistlus, kus saime kasutada tiimi uut kaatrit ning ka sellega harjuda. Olgugi mis, aga julgen väita, et ka see võttis oma auru. Põdemine, et kõik jookseks ning töötaks nii Reinu kui minu poolt. Olen südamest õnnelik, et saime kinnitust, et tehtud on super investeering mitmeteks aastateks ning võib-olla, et sellel regatil tekkinud lisapinge vahetub edaspidi täiesti null-pingeks. Teise asjana, naljakas või mitte, tekitas see regatt mul tagantjärgi kindlust. Selle keskpärase vormiraasu pealt suutsin teha TARKA sõitu, mis on minu alust purjetamises kõige alus. Olgu, Slingsbyl on selleks aluseks ilmselt see, et ta läbib 60m ajaga, mil teised läbivad 50m, kuid see selleks. Samuti sain enda stardid STABIILSELT suurepäraseks, mis annab lootust, et need võiksid muutuda tavapäraseks, isenesest tulenevaks ning ulmelist tähelepanu mittevajavaks lastes keskenduda enam sellele järgnevale. Eelneval paaril aastal on just minema saamine olnud mu üheks suurimaks komistuseks.

Seega, kokkuvõtlikult, ootan kinnisilmi juba Hyeres-i, et näha, milliseid korrektuure suudan selle väikse ajaga korda saata ning, et uuesti teistega jõudu proovida, sest see on oh kui mõnus! Loodan, et teile mu väike mõtisklus meeldis ning, et üks kordki kirjutasin veidi pikema kokkuvõtte pärast regatti.

Olge mõnusad,

Karla!