Saturday, April 2, 2011

Saagu su nimeks...



... MITCH!

Kaater on nüüd ristitud ja valmis mind merel valvama ja abistama nagu Baywatchist teada tuntud Mitch Buchananil tavaks. Ema küll küsis telefoni teel, et kas paadil naise nimi ei peaks olema, kuid minu arust ongi igal õigel töömeeste paadil õige mehine nimi nagu ka jäämurdja Tarmol!

Kui päeva veidi üldisemas pildis vaadata, siis oli too igati positiivne. Rein veetis vaata, et terve päeva kaatris. Seadis kõik töö valmis ja tegi ära kõik pisitööd, et tal endal seal oleks hea ja mulle võimalikult maksimaalsel määral abiks olla. Ise üritasin, mis ma üritasin, kuid olin sunnitud siiski traditsioonilise kaks päeva enne starti vaba päeva tegema, sest tuult ei tahtnud mitte tulla. Selle asemel, et merele minna, tegin korda kõik kaldal tegemist ootava: registreerimine ning mõõtmine, millest viimane muideks oli esmakordselt Mallorca MK ajaloos suhteliselt lihtne ja kergesti läbitav. MK-sarjas populaarsust kogunud ja Inglismaalt alguse saanud kleepsu süsteem töötab laseril suurepäraselt ja on kõigile kõvasti lihtsam. Edasi panin peale kõikvõimalikud võistluste kleepsud ja lugesin päeva lõppenuks.
Käisime Saksa kõrtsus söömas, kus on iseenesest väga mõnus. Mulle on läbi aastate seal meeldinud, kuid täna oli teenindus kuidagi ebamugav, sest samaaegselt oli toimumas Saksamaa meistriliiga mäng jalgpallis ning tegu on mingi Fännklubi restoraniga, seega meid eriti teenindada ei tahetud. Söök sai sellegipoolest maitsev ja kõik lõppes hästi. Käisime Stinaga korra ka linna peal ja saime teiste Eesti koondislastega õhtu ootuses kokku, et arutada Perthi MM-iga seonduvat. Õhtul käisime Stina ära saatmise puhul veel korra söömas ning ongi aeg blogi kirjutamiseks. Tegelikult päris ainult Stina saatmiseks me ei söö. Nimelt olen ju üle ei tea, mis aja kohe päris hotellis, mis tähendab, et ise söögi tegemise võimalus puudub ning süüa on siiski vaja. Õnneks viibime Palmal, kus Pasta Bolognese maksuvus on kusagil 5 euro ümber ning korralik praad jääb samuti alla kümne. Homme proovime Reinuga vast ka meie oma hotelli rikkalikku õhtubufeed.

Ootan, et homme tuleks ilusa tuulega päev, et võistluse ootuses endale viimane lihv anda. Tänane mölutamine oli sedavõrd kasulik päev, et tunnen end olevat võistluseks suhteliselt valmis. Suutsin end mentaalselt viia sinna, kus ma end mugavalt tunnen. Ootan võistlust pikkisilmi ja loodan, et suudan kõiki teisi üllatada, teid ka. End ma enam ei üllata, sest tean, milleks võimeline olen!

Homseni,
Karla

1 comment:

Unknown said...

Elagu Mitch! Olgu teil pikk ja õnnelik koostöö:)