Thursday, February 9, 2012

Hingamisruum

Hei!

Hommikune surf. Kui te kahe vasakpoolse kuti vahele vaatate, siis seal laine peal on üks tüüp ka. Sellest saate umbes aimu laine kõrgusest.

Täna oli mitmel põhjusel väga tore päev.

Esimene ja kõige tähtsam neist on ilmselt see, et minu treener, Rein sai riigilt elutööpreemia! Palju õnne talle ja suur tänu selle töö ja aja eest, mis ta minusse panustanud on.

Teiseks oli tänahommikune surfisessioon minu uue ja lühema lauaga väga lõbus. Sain mitu korda rohkem lainetel möllata kui eelnevatel päevadel.

Kolmandaks oli tervitas merel meid järjekordne suurepärane ilm, sarnaste oludega nagu eile, kusagil kuni 10m/s. Leian endas üha enam asju, mida korrigeerida, igal järgneval päeval saan seda koheselt tippseltskonna vastu proovida, mis on paremast parem. Kohene tagasiside selle kohta, kas midagi läks paremaks või mitte. Täna sain oma tugevatuule sõidus paar korrektuuri sisse viidud, mis mind vähemalt eilsega võrreldes kõvasti kiiremaks muutis. Super!

Neljandaks on söök endiselt lihtsalt super. Ei saa märkimata jätta kui hea on kui söök on kindlal kellajal laual ilma, et sellele mingitki ajuressurssi kulutama peaks. Kõigele lisaks need road, mida meile pakutakse viivad keele alla. Üleüldiselt on suhteliselt imeks pandav kui hästi see ISA treeningkompleks üles on seatud. Päevaplaan on tavalisel päeval nii tihe, et isegi selle ette kantud toiduga on meil tegemist, et seda sööma jõuda. Tavaliselt oleme kusagil viisakad 15min hilised, et laua taha istuda. Juhul kui söögi peaks ise meisterdama jääks paljud meie tegevustest lihtsalt olemata, mis oleks päris suur miinus kogu üritusele.

Viiendaks oli täna esimene päev, kus meil ei olnud kavas kolme treeningut või sellelaadset tegevust. Pärast merd oli lihtsalt Time off, mida mina kulutasin Stinaga Skype-is kõnelemiseks, ühe osa Simpsonite vaatamiseks, veidi venitamiseks ja sõna otseses mõttes jalad seina peal vedelemiseks, et homseks need kallutamisest kivikõvad jalad jälle töökorda saada. Ütlemata hea oli vahelduseks lihtsalt olla. See oli ka umbes esimene hetk siin laagris, kus sain mõelda omi igapäevase elu mõtteid ja iga liigutus polnud suunatud puhtalt sellele, kuidas ma üht, teist või kolmandat liigutust merel paremini teha suudaksin. Arvan, et see on homsele päevale, mis on selle nädala viimane trennipäev, järjekorras kuues, väga kasulik.

Kuna trennipäevi on siin Mehhiko maal siiani olnud 5, siis toredaid asju rohkem välja tuua oleks priiskamine. Küll neid homsega juurde koguneb, et neist siis jälle teilegi kirjutada.

Negatiivse poole pealt sadas meil u. viieks minutiks hommikul surfamise ajal vihma, huvitava faktina toon veel välja, et täna üritasime surfata sellise küla lähistel, kus treenitakse kukevõitluseks spetsiaalseid kukkesid ja üldse, kus mina autost välja minna poleks tahtnud. Suure tõenäosusega poleks see ka väga hea mõte olnud, sest üldjuhul räägitakse siin ikka sellist juttu, et turisti piirkondadest väljapoole omapead minek kõige otstarbekam tegu pole. Õnneks seal küla ääres laineid polnud ja läksime oma tavapärasesse spotti tagasi.

Kuna mu kõht on surfamisest päris räsitud, siis võtan homse hommiku selle poole pealt vabaks. Lähen üritan vähe korvpalli rõngasse saada või juhul kui keegi teinegi surfi vahele peaks jätma, siis veidi tennist mängida.

Buenos Noches!
Carlos

No comments: