Sunday, February 26, 2012

Kolmas

Hei!

Algatuseks mõningaid pilte võistlusest:

Juhin
Siin tegelt ei juhi, teine olen!
Jälle juhin
Ikka juhin

Tänane päev oli huvitav. Nii külma pole ma veel Floridas kunagi tundnud. Esimene ja neljas pilt on tänasest, sealt veidi näha, mis sorti oli. Enamik sõitsid kes villaste, kes kalipso mütsidega, mina rokkisin oma Zhiki nokakat nagu igal teisel Eesti suve päeval, haha! Tegelikkuses oli jahe küll. Isegi Superwarm oli seljas, vot kus lugu.

Nüüd aga sõitude juurde. Tuul oli endiselt tugev. Öö jooksul oli saanud põhjatuulest N/E, mis tähendas, et tegu oli maatuulega. See omakorda muutis elu väga huvitavaks. Algul, soojaks sõites ei tundund asi väga keerutav olevat, tugevust oli küllaga. Mõtlesin, et on tavaline kõmmutamise sõit, aga võta näpust. Magasin mitmed pööramised maha ja üleval märgis leidsin end kusagil 12-14 kandis. Kipun arvama, et Tom Slingsby elu on suhteliselt hea ilmselt, sest kiire olles antakse paljud lollused sulle andeks. Nii tiksusin ma oma 10nda koha kandis terve sõidu, kuniks viimane taganttuul sain lõpuks käima ja kõmmutasin 5ndaks. Palju puudu ei jäänud, et kolmandaks jõuda, aga võtan selle viienda hea meelega vastu!

Teine sõit olin targem. Kavatsesin viimase sõidu puhul jalad ribadeks kallutada, kuid see ei tähendanud, et ringi ei võiks vaadata. Plaan töötas, üleval märgis olin esimene, mida hoidsin kuni viimase korrani ülemises märgis, mida võttes mu soot lootusetult sõlme otsustas minna. Selle lahti harutamine võttis aega täpselt nii palju, et olin kolmandaks langenud. Tegin kõik, mis suutsin, sest teadsin, et punktivahed võivad tihedad olla. Finišikrüssus sain ühest mööda, kuid kanadalasele pidin endiselt napilt alla vanduma, nii selles sõidus kui ka kokkuvõttes. Oleks mööda saand, oleks kokku teine olnud. Nüüd aga lõpetasin Põhja-Ameerika karikasarja kuuluva ja mastaabis esimese kategooria võistluse 3nda kohaga.

Arvestades seda, kuidas see regatt minu jaoks algas, purunenud poomirautise ja sõitmata jäänud kahe sõiduga, võib seda tulemust pidada ülimalt korda läinuks. Regati võitnud mees näitas tõesti suurepärast kiirust ja minekut, millele oleksin suutnud vastu panna vaid juhul kui need kaks sõitu hea tulemusega lõpetanud oleks. See tähendanuks suuremat mänguruumi ülejäänud regati vältel, nüüd aga pidin olema üliettevaatlik ja tagasihoidlik, et järjekordseid ebakõlasid vältida ja lõpuks üldse tulemus kirja saada.

Tänase päevaga sai ametlikult läbi nii regatt kui ka minu pikale veninud treeninglaager Põhja-Ameerikas. Täpsemalt kusagil kuu ja pool teist on möödas sellest kui ma maarjamaa tolmu oma jalgadelt pühkisin. Olenemata sellest, et ma kodus valitsevast külmast ülearu vaimustuses pole, siis pean endale aru andma, et keha on pikast virr-varrist väsinud ja vajab massööride kätt, Stina kokkamist ja muid kodumaiseid hellitusi.

Sellest ringreisist õppisin palju. Alustades sellega, kuidas üksi endaga toime tulla ja lõpetades väga spetsiifiliste laserpurjetamise nippidega. Väga produktiivne laager tähendab seda, et vaatamata sellele, et keha on nõrkemas, siis vaim tahab juurde, mis on hea enne ja mis ma muud öelda oskan kui, et Euroopa hooaeg alaku!

Ega see viimane, Euroopa hooaeg nii kaugel polegi. Kodus saan veeta (juhul kui mu lend homme ikka läheb ja teisipäeval koju jõuan) paar päeva üle nädala, mis järel ootab aktiivne puhkus, murdmaa- ja mäesuusa laager alpides, kust otse Palmale, et sealseks Mallorca MK-etapiks end valmis seada ja ka Euroopa vetes hooaeg avatuks kuulutada. Siit mandrilt (kui kilod lubavad) tulen igatahes esmakordselt koju karikaga! Win!

Järgmise korrani,
Karla


No comments: