Tänane hommik algas kurvalt.
Koju läks viimane minu sugulastest: Isa Toomas.
Oli kahju vaadata, kuidas ta ära läheb. Tal oli ka kahju, oleks tahtnud kauemaks jääda, nägin seda ta silmis.
Pole viga, järgmine aasta jälle.
Edasine kulges juba tavalise rutiini järgi. Uuesti 10ks vee peale, et seal veeta 5h tugevat treenides. Tänane 5h oli muidugi veidi teistsuguste meeste puust kui tavaliselt. Täna oli pagidega kuni mingi 13m/s tuul, mis tähendab, et mu jalad on seda kirjutades endiselt üpris kanged. Samas, kui vaadata toakaaslast Mehu-Matit, siis temaga on asjad hullemini. Ta ei viitsind enam toast üldse välja minna pärast trenni. Igatahes oli trenn väga mõnus. Natukene oli halbasid külgi kaa, kuid neist ma ei viitsi ausalt eriti rääkida. Kui vihjet anda, siis see laine, mis siin tekib sellise tuulega on umbes nii, nagu peksaks peaga vastu kiviseina. Suhteliselt ebameeldiv.
Selline laine, et ühe natukene närvilisema kaasa kõikumise peale kadusid mu peast vee sügavustesse päikeseprillid. Sellega kaasneb ausalt öeldes päris erakordne lugu. Hüppasin oma prillidele järgi, sukeldusin, silma kinni, sest soolases vees on valus neid lahti hoida. Üritasin, kuid ei näinud sellegipoolest midagi. Sirutasin käe välja ja imekombel kompasingi oma prille! Jeeee!!! Alles!
Laine segas teisigi. Anne-Mari sõitis nimelt tänase tuulega Stari soodis võistlust! Mitte küll väga pikalt, sest mastist nad said igal juhul jagu. Selleks, et ilusti katkise mastiga kaldale pukseerida, tuleb ka purjed masti küljest MAHA LÕIGATA NOAGA. Vaatasin netist järgi, purjesett maksab 3200$. Ilus!!!
Käisime Cheesecake-is söömas ja seejärel läksin Anne-Mariga Stari purjetajatega koos õhtustama ka veel.
See oli päris omaette kogemus. Mind tutvustati 2x OM kulla, 1x hõbeda võitnud USA purjetajage, kuid see on alles väike asi. Lihtsalt jutu sees seltskonnas tutvustati meid ka 20th Century FOX-i osanikuga, kes ise ka selles asjas sees on ja tegeleb filmimajandusega. Rääkis, et oh, kas te Avatari teate? Et see oli minu projekt... AHSOOO!!! Selline mees...Rääkisime temaga House'st, mis talle väga meeldib ja sellest, kuidas Eesti on siis normaalne riik, sest meil ei loeta peale vaid pannakse alla subtiitrid.
VÄGA HUVITAV ÕHTUPOOLIK!
Nii ma varsti oma esimese filmirollini jõuangi....hehe..
Homseni,
Karla
No comments:
Post a Comment