Täna on jah, väga väga vajalik puhkepäev! Eile õhtuse seisuga olid jalad juba nii valusad, et igasugune püsti tõusmine ja maha istumine tekitas vägagi probleeme. Praegu tegelen suhteliselt aktiivselt puhkamisega, ehk siis olen suhteliselt kõige suhtes passiivne! Olen venitanud, lasnud enda jalgu masseerida ning plaanin õhtul seda kõike veel teha ja veidi ratast ka peale kerida. Loodan, et siis on jalad homseks valmis, suudan teistele uhkusega vastu hakata ning näidata, mis mehed need Eesti noored on.
Ajas veidi tagasi minnes tuleks mul siiski veidi eilset päeva lahata. Raske oli. See võtab suhteliselt hästi asja kokku. Tuul oli pagidega kuni 13m/s ning tingimused olid samuti üpris keerulised ning Weymouthi lääne tuulele suhteliselt ebatavalised.
Esimeses eilses sõidus õnnestus mul saada järjekordne hea start, lipu juurest ning arendada ka väga edukalt kiirust vasakult poolt purjetades. Tuul tegi päris rahutuid märke, et soovib minna vasakule, mis oli vesi minu veskile ning poole krüssu peal muutus pilt suisa heaks. Vasak pool töötas väga hästi. Minu taga-peal olevad suutsin paari parempoolse pöördega kõrvaldada ning üles märki jõudsin väga comfortable vahega liidrina. Alumiseks märgiks olin oma edumaad veelgi suurendanud ning olin kusagil 15 sekundiga esimene. Kuna tuul oli läinud vasakule pandi ka märke ringi. Sõitsin koos teiste ees olevate härradega koos vasakule, märgi suunas, kuid neid kontrollides jätsin suure pildi jälgimata. Keskendusin sellisele ilmale vastavalt jõhkrale kallutamisele ning jälgisin neid, kes minule lähemal. Ühel hetkel avastasin, et oleme kogu juhtgrupiga midagi väga suurt maha maganud. Nimelt valitses rajal nii tugeva tuule kohta väga ebatavaliselt kaks eri tuult. Alumisest märgist paremale purjetanud said väga suure parempoolse shifti mil meie purjetasime endiselt sama palju kraade alla poole. Minu õnnetuseks lõi see parem shift nii palju läbi, et kõik nemad jõudsid ka sealt üles märki purjetada. Tasuks sõidust 20. koht. Väga nüri kukkumine.
Teine sõit tegin järjekordse vasakult stardi, mis see kord ei olnud kõige targem otsus. Olime kõige merepoolsemal rajal ning vasak pool tähendas väga suurt lainet. Kaklesin krampis olevate jalgadega nende lainetega ning üles märki jõudsin väga ebameeldival kohal, kuskil 40. Sain enda mitte jaksamisest paati õigesti liikuma panna piisavalt vihaseks, mis avas mingisugused mõttekanalid. Hakkasin tergemini sõitma ning nägin üldpildi veidi paremini. Võitlesin end rankingus üles poole, 27ndaks. Oleksin suutnud rohkematki, kuid veidi purjetasin viimane krüss nö üle. St. et hakkasin kõiki väiksemaid pagisid ja pööramisi tõsiselt võtma ja tegin kindlasti rohkem paute kui sellise tugevusega tuulega normaalne oleks. Lasin sellega kinnipüütud pundi uuesti veidi kaugemale kustutades ka lootuse neid allatuules võita.
Edasi naudin oma puhkepäeva ning turgutan keha ja meeli, et homme endast jällegi 100% välja panna. Lubab võistluse lõpuni tugevat tuult, seega jalgade taastumine on hetkel pririoteet nr. 1
Karla
No comments:
Post a Comment