Sunday, August 14, 2011

Old School

Hei!

Tänane päev hakkab õhtusse jõudma vaikselt. Eile jätsin ühe päris huvitava fakti teile mainimata: siin on 35-42 kraadi sooja! Täna sain veidi infot veel juurde, vee temperatuur oli nimelt 30-31 kraadi.

Tegelesin enamasti siis juba asjalike tegevustega. Sõitsime hommikul bussiga klubisse, et kätte saada oma uued ja uhked paadid. Tõsi, uued ja uhked nad küll olid, kuid oh issand, kus meid ootas ees üllatus. Kellele see midagi ütleb, siis need paadid on küll tutikate kerede ja uut sorti roolide-svertidega, kuid sellega asi ka piirdub. Nimelt on meil vana sorti süsteemid. See tähendab, et teki pealsete stopperite asemel on üks ainus cleat, mida kasutati viimati umbes 1999. Samuti ei ole ükski süsteem, olgu see siis cunningham või poomiliik, ühegi plokiga. Kõik süsteemid on nii iidsed kui veel olla saab. Sellega asi loomulikult ei piirdu. Kui eilses postituses oli nii palju positiivset, siis peab ju negatiivset ka palju olema, muidu olekski imelik. Lisaks sellele on meil alumiinium pinnid ja pikendused, mis kõigele muule lisaks on veel liiga lühike. Sellega kallutamine, mis küll siin tõenäoliselt võimalikuks ei osutu, saaks olema väga halb ja peaaegu, et võimatu. Lihtsalt pinnipikendus ei ulatu kätte kallutusasendis! Samuti on see nii libe, et kõigil, kes me täna vee peal käisime, ei olnud paudi lõpetades enam pikendust käes.

Õnneks nii must ja masendav see päev tegelikult siiski polnud. Vähemalt minu jaoks. Nimelt, mul ei ole siin kaasas ühtegi enda varustuse juppi. Enamikel teistel seevastu on. Minu õnneks on Notice boardil selgelt kirjas, et ühtegi oma juppi kasutada ei või ning kõik peavad oma 2010nda ja uuema aja jupid jätma kapi peale, et sõita 1990ndate võistluskomplektiga. Vee peale minnes oli kõvasti tegu, et nende asjadega ära harjuda, sest mina noore mehena pole nii kaua kahjuks veel laseril purjetanud, et neid süsteeme tunda oleks saanud! :D Merel saime tunda veel ühte kohalikku mõnu. Nimelt mingil põhjusel (ilmselt meeldisid neile rool ja svert ja üleüldse paat) hakkasid meie kõrval veest välja hüppama igasugused kalad. Neid oli tuhandeid ja vahel jäi mulje, et nad üritavad meid rünnata. Nad hüppasid vastu selga, paati, purje ja kõike muud, mis neile ette jäi! Ühel ajahetkel oli minu paadi kokpitis kusagil 40 umbes 5-10cm kala, kes sinna lõksu jäid ja ära surid. Väga ebameeldiv!

Klubi iseenesest on täiesti tühja kohta, asustusest eemale ehitatud selline topi suurune ja sarnane kompleks. Loomulikult, kuidas siis teisiti, tehti see ainult universiaadiks. Selle tarveks on ehitatud uued kiirteed, autoteed ja kõik muud vajalikud asjad, et sinna klubisse saada. Klubis on suured angaarid, dušširuum umbes 200 duššiga ja palju muud sellist. Samas, sellega asi ka piirdub. Kui klubis peaks kõht nt. tühjaks minema, siis ei ole muud teha kui sõita 1h tagasi campusesse, sest seal ei ole isegi mitte saiakuubikuid.

Nüüdseks olen tagasi campuses ja kõht on täis. Kaalusin isegi, et lähen ja võtan Mäkist ühe burgeri, kuid sportlase instinkt sai siiski võitu. Nüüd plaanin minna lähedal asuvasse korvpalli halli Hiina-Tšehhi mängu vaatama, sest siin pole suurt midagi nii ehk naa teha ning tasuks üle vaadata, mis meestega tegu on. Kõik on ju tasuta!

Homme jälle, endiselt Stina kaudu,
Karla

No comments: